ELVL: 8,3 miljonit eurot ei ole piisav ääremaastumise ennetamiseks

Hüljatud maakodu. Pilt on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest

Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) juhatuse seisukoht on, et kolmapäeval riigikogus teist korda lugemisele tuleva tulumaksuseaduse eelnõu kohaselt 8,3 miljoni euro ära võtmine 14 suuremalt omavalitsuselt halvendab neis omavalitsustes teenuste kättesaadavust ning selle jagamine ülejäänud 65 kohalikule omavalitsusele (KOV) ei paranda oluliselt midagi.

«ELVL-i juhatus tegi regionaalminister Madis Kallasele möödunud kuul pöördumise, milles toodi välja kõik ebakõlad ja kitsaskohad, mis puudutavad KOV-idele mõeldud eelarve ümberjagamist,» rääkis liidu asedirektor Jan Trei pressiteates. «KOV-idele laekuvat 12,06-protsendist üksikisiku tulumaksu määra ei tohi vähendada 11,89 protsendini – meie prognoosid näitavad, et seda tuleb vähendamise asemel hoopis tõsta minimaalselt 12,29 protsendini,» lisas ta.

«Vastupidiselt vabariigi valitsuse arvamusele ei jagu kohalikel omavalitsustel juba täna vabu vahendeid laguneva teedevõrgu korrastamiseks, hooldusreformi läbiviimiseks, väikekoolide ja alushariduse toetamiseks,» tõi Trei välja. «Samuti on Eesti inflatsiooninäitaja endiselt üks Euroopa kõrgemaid ning KOV-ide eelarveid mõjutab negatiivselt hüppeliselt kasvanud Euroopa Keskpanga kinnitatud intressimäär. Kõik mainitud asjaolud suurendavad tegevuskulusid, mis omakorda mõjutavad omavalitsuste kaasfinantseerimise võimekust välisvahendite taotlemisel,» selgitas ta.

«KOV-ide tulubaasi vähendab samuti majanduskeskkonna muutustest tingitud ettevõtete sulgemine, sotsiaalkulude suurenemine ning olukord on muutunud ennustamatuks meile kõigile,» jätkas Trei.

Ta rõhutas, et antud eelnõuga ei lahendata sisulist probleemi, mis tuleneb läbimõtestatud regionaalpoliitika puudumisest. «Juhime tähelepanu, et suurematel linnadel-valdadel, mille elanikkond on noorem ja tulubaas suurem, on juba täna näiteks probleeme seadusest tulenevate nõuete täitmisel lasteaiakohtade tagamiseks oma elanikonnale,» nentis ta.

«Olime olukorras, kus küll eelnõu kooskõlastamiseks saadeti, ent sisuliseks aruteluks aega ei olnud ning eelnõu ise on tehtud poolikult ja kiirustades,» leiab Trei. Liidu vaates ei ole seaduseelnõu kooskõlastamine viisil, nagu seda nende sõnul tehti, kaasamine.