Päevatoimetaja:
Sander Silm

Keskerakond tahab üldteenuse kliendid viia automaatselt börsile (3)

Copy
Kui tarbija jätab elektrimüüja valimata, müüakse talle elektrit üldteenusena.
Kui tarbija jätab elektrimüüja valimata, müüakse talle elektrit üldteenusena. Foto: Toomas Huik

Keskerakond tahab hakata inimeste eest otsustama, millist teenust nad peaksid elektriostmiseks kasutama ja nüüd on neil plaan viia üldteenuse kliendid automaatselt börsile.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aleksei Jevgrafov esitas kliimaministrile kirjaliku küsimuse, kus tundis muret, miks valitsus ei ole kiirendatud tempos viinud kliente universaalteenuse hinnalt tagasi börsipõhisele hinnastamisele, mistõttu tuleb enam kui 200 000 tarbijal maksta turutingimustest oluliselt kõrgemat hinda.

Kliimaminister Kristen Michal selgitas, et mai lõpu seisuga  oli universaalteenusel veel 138 674 kodutarbijat ja üldteenusel universaalteenuse hinnaga 95 872 kodutarbijat, mida on 12 protsenti kogu tarbimispunktidest, samas vaid 2 protsenti tarbimise mahust.

«Seega on üldteenusel olevate mõõtepunktide puhul enamasti tarbijad, kelle tarbimine on äärmiselt väike, näiteks hooajaline, või puudub üldse. Seetõttu pole ehk tarbijatel olnud ka motivatsiooni paketti vahetada või üldteenusel olemise puhul üldse elektrimüüjat valida,» selgitas Michal.

Michal nõustus, et on oluline viia elektri üldteenuse kliendid võimalikult kiiresti universaalteenuse hinnalt tagasi börsipõhisele hinnastamisele ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegeleb praegu vastava eelnõu väljatöötamisega. Seadusemuudatus on plaanis esitada lähiajal.

Keskerakonna fraktsioon tegi aga omalt poolt valitsusele ettepaneku luua õiguslik võimalus viia elektri üldteenuse kliendid universaalteenuselt automaatselt börsipaketile, kui börsihind on soodsam.

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Lauri Laats ütleb, et universaalteenus on oma aja ära elanud ega täida enam oma eesmärki.

«Mai lõpu seisuga oli universaalteenusel üle 200 000 tarbija, kes maksavad turuhinnast oluliselt kõrgemat hinda. On arusaamatu, miks valitsus viivitab universaalteenuse hinnalt tagasi börsipõhisele hinnastamisele viimisega. Miks vaatab riik pealt, kui inimesed puuduliku süsteemi pärast elektri eest rohkem maksavad?»

Lauri Laats toob välja, et universaalteenuse hind on viimastel kuudel olnud mitu korda kõrgem kui börsihind: näiteks maikuu keskmine börsihind oli 6,56 senti kilovatt-tunni kohta, universaalelektri hind samal ajal aga 19,24 senti.

«Valitsusel tuleb teha põhjalik analüüs, et hinnata, kas ja mil määral on universaalteenuse loomine üldse elektritarbijaid aidanud,» lausus Laats. «Samuti peame vajalikuks hiljemalt järgmiseks kütteperioodiks töötada välja pikaajalised lahendused Eestimaa inimestele, kohalike omavalitsustele ja ettevõtetele adekvaatse hinnaga elektri tagamiseks. Eelmine talv tõestas, et elektrihind börsil võib negatiivsete asjaolude kokkulangemisel üle mõistuse kõrgele tasemele tõusta.»

Laatsi sõnul on valitsus lubanud välja tulla eelnõuga, mis peaks olukorda parandama, aga seda alles sügisel.

«Valitsusel puudub plaan, kuidas teenust konkurentsivõimelisemaks muuta. Keskerakond on valmis selles küsimuses appi tulema ja vajadusel ka suvel erakorraliselt kogunema,» lisab ta. «Maksutõusude kehtestamise ja abieluvõrdsuse tagamisega on koalitsioonil tuli takus, kuid perede ja ettevõtete toimetulekule vaadatakse läbi sõrmede.»

Tagasi üles