/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2010/04/13/347925t1hd8d8.jpg)
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) uuringust selgus, et kolmandik eurooplastest peab võltskauba ostmist aktsepteeritavaks, kui ehtsa toote hind on liiga kõrge. Sama arvavad koguni pooled noortest.
Must turg ⟩ Võltskraam läheb noorte seas hästi kaubaks
Eurooplased on üha teadlikumad võltsingute ostmise ja ebaseaduslikest allikatest pärit sisu kasutamise riskidest ja tagajärgedest. 80 protsenti eurooplastest arvab, et võltsingud toetavad kuritegelikke organisatsioone ning kahjustavad ettevõtteid ja töökohti. Kaks kolmandikku leiab ka, et võltsingud ohustavad tervist, ohutust ja keskkonda.
Teadmatus ja piraatlus
35 protsenti Eesti tarbijatest ei teadnud, kas toode on ehtne või mitte, ja 10 protsenti teatas, et on ostnud võltsinguid tahtlikult. 13 protsenti eestlastest on ebaseaduslikult sisu tarbinud, eelkõige spordi vaatamiseks.
Möödunud aastal tasus neli eurooplast kümnest seaduslikust allikast pärit sisule juurdepääsu eest, ka Eesti vastajate seas oli tulemus sama. 80 protsenti eurooplastest arvab, et võltstoodete taga on kuritegelikud organisatsioonid ja võltsingute ostmine hävitab ettevõtteid ning töökohti.
83 protsenti vastanutest leiab ka, et see soodustab ebaeetilist käitumist. Kaks kolmandikku näeb selles ohtu tervisele, ohutusele ja keskkonnale. 82 protsenti eurooplastest leiab, et ebaseaduslikest allikatest piraatsisu hankimisega kaasneb kahjulike tavade risk (nt pettused või alaealistele sobimatu sisu).
Võltskraam sobib ka
Vaatamata neile positiivsetele tulemustele peab kolmandik eurooplasi võltskaupade ostmist endiselt aktsepteeritavaks, kui originaali hind on liiga kõrge; 15–24-aastastest noortest tarbijatest arvavad nii pooled.
Isiklikele kogemustele tuginedes teatab 13 protsenti eurooplastest, et on viimase 12 kuu jooksul teadlikult võltsinguid ostnud. See näitaja ulatub 15–24-aastaste seas 26 protsendini, mis on kaks korda suurem kui ELi keskmine, 55–64-aastaste vanuserühmas on see vaid kuus ning 65-aastaste ja vanemate seas alla viie protsendi. Riikide tasandil varieerub võltsinguid ostnud tarbijate osakaal 24st Bulgaarias kaheksa protsendini Soomes. Peale Bulgaaria on võltsingute tahtliku ostmise levik üle ELi keskmise Hispaanias (20 protsenti), Iirimaal (19 protsenti), Luksemburgis (19 protsenti) ja Rumeenias (18 protsenti).
Originaaltoodete madalam hind on endiselt kõige enam nimetatud põhjus (43 protsenti), miks võltsinguid ei osteta. Halbade kogemuste riskid (ebakvaliteetseid tooteid nimetas 27 protsenti inimestest, ohutusriske 25 protsenti ja karistust 21 protsenti) on samuti peamised tegurid, mis takistavad tarbijaid võltsinguid ostmast.
Ebakindlus tarbijate seas
Ebakindlus seoses toodete ehtsusega samuti suureneb. Peaaegu neli eurooplast kümnest (39 protsenti) on endalt küsinud, kas nad on ostnud võltsingu; pooled noortest (52 protsenti) teatasid sama. Erinevused liikmesriikide vahel on samuti suured: kui üle veerandi Taani ja Madalmaade tarbijatest (26 protsenti) ei ole kindlad, kas ostetud kaup oli ehtne või mitte, siis Rumeenias ulatub see näitaja 72 protsendini. Eurooplased kahtlevad ka veebisisu allikate legaalsuses: 41 protsenti ei ole kindel, kas kasutatud infosisu allikas oli seaduslik või mitte.
«Kodanike arusaamade mõistmine aitab pidada sisukaid vestlusi tarbijate ja sidusrühmadega meie teadlikkuse suurendamise ning teavitustegevuste raames. Viimane intellektuaalomandi tajumise uuring annab uut olulist teavet intellektuaalomandiõiguste rikkumise tajumise kohta ja rõhutab taas vajadust toetada tarbijakaitset. See kinnitab ka positiivset arengut seoses seaduslikest allikatest pärit digisisu alase teadlikkuse ja kättesaadavusega,» kommenteeris EUIPO tegevdirektor Christian Archambeau.
Internetipiraatlus ja spordiüritused
Eurooplased on üldiselt piraatsisu kasutamise vastu: 80 protsenti eelistab kasutada internetisisule juurdepääsuks seaduslikke allikaid, kui on olemas taskukohane võimalus. Tegelikult on peaaegu 9 inimest 10st teadlikud vähemalt üht liiki seadusliku sisu pakkumisest oma riigis ja üle 4 eurooplase 10st (43 protsenti) on viimase aasta jooksul maksnud seaduslikust allikast pärit autoriõigusega kaitstud sisu juurdepääsu, allalaadimise või voogedastuse eest. 65 protsenti eurooplastest peab siiski piraatlust vastuvõetavaks, kui sisu ei ole tellitud kanalite kaudu kättesaadav.
Lisaks tunnistab 14 protsenti eurooplastest, et on viimase 12 kuu jooksul tahtlikult kasutanud sisu ebaseaduslike allikate kaudu. 15–24-aastastest noortest on neid kolmandik (33 protsenti). Eeskätt oli see spordi jälgimine ebaseaduslike voogedastusseadmete või rakenduste kaudu. Ka piraatsisu kasutavate inimeste osakaal oleneb riigist, ulatudes 9 protsendist Soomes ja Taanis kuni 22 protsendini Maltal. Piraatsisu kasutamisest loobumise peamised põhjused on seaduslikest allikatest pärit sisu parem taskukohasus ja laiem valik.