SEB majanduskeskkonna uuring näitab ajaloolises plaanis väga madalal tasemel püsivat ettevõtete ja tarbijate tarbijakindlust. «Viimati nägime nii madalat kindlustunnet finantskriisi vältel,» lausus SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Inimeste majanduslik kindlustunne kukkus eelmise kriisi tasemele
Seeläbi oluliselt tõusnud hinnatase on hakanud tõsiselt pärssima jaemüüki. Enim on aga majandusanalüütiku sõnul kannatanud Eesti töötlev tööstus, mis on olnud languses juba eelmise aasta teisest poolest.
«Eriti tugev langus on olnud puukaubanduse mahtudes. Peamiselt ekspordile suunatud töötlevas tööstuses on nõudlus nõrk globaalselt,» lausus ta.
Vaatamata inimeste halvale majanduslikule kindlustundele on majanduskeskkonna seis ja tulevikuprognoosid majandusanalüütiku sõnutsi pigem optimismi sisendavad.
«Eesti majanduse tuleviku osas on positiivne tööturu hea seis. Tööandjad ei kiirusta koroonaaegsele majanduslangusele sarnaselt koondamistega, ning teenindus- ja kaubandussektoris pigem soovitakse töötajaid juurde värvata kui töötajate arvu vähendada,» lausus Nestor.
Palgakasvu 2023. aasta prognoosiks on 9,5% kasv, 2024. aastal 6,5% kasv (2022. aastal oli palgakasv 8,8%).