Swedbank: kinnisvara taskukohasus halvenes jälle

Uusarendus Tallinnas. Pilt on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti inimestel on aina keerulisem oma kinnisvara soetada, selgub Swedbanki värskest uuringust.

Kui Swedbank hakkas Baltikumi elamukinnisvara taskukohasust uurima, selgus, et tänavu esimeses kvartalis oli olukord kõigis kolmes riigis kehvemaks läinud. Swedbanki indeks näitab seda, kui palju peab keskmist palka saav leibkond pingutama, et endale 55 m² suurune korter osta, sealjuures pangalaenu kasutades. Leibkond defineeritakse selliselt, et tolle igakuine netopalk on 1,5 x pealinna, meie puhul Tallinna, keskmisest.

Esimeses kvartalis oli kõige soodsam kinnisvara osta Riias, seejärel Tallinnas ja viimasena Vilniuses. Riia indeks oli 153,5 punkti, mis tähendab, et keskmise majapidamise sissetulekud olid 53,5 protsenti kõrgemad, kui oleks tarvis selleks, et võtta pangalaen ja osta 55 m² suurune korter. Pangalaenu saab võtta siis selle klausliga, et laenu tagasimakse ei tohi ületada 30 protsenti pere sissetulekutest. Sama näit oli Tallinnas 104 ning Vilniuses 99,7.

Vilniuse kohta märkis Swedbank, et viimati kukkus seal näit alla 100 viimase finantskriisi ajal 2009. aastal. Tallinna kohta ütles Swedbank, et veel püsib näit üle 100 piiri, aga see piir on väga lähedal ja juba mõnda aega pole kinnisvara primaarturg – ehk siis uusarendused – inimeste jaoks enam rahaliselt kättesaadavad.

Swedbank lisas, et kuna intressimäärad pole veel oma tippu saavutanud, on oodata kodude taskukohasuse edasist vähenemist, mis lõppeb alles siis, kui Euroopa Keskpank enam intressimäära ei tõsta. Samas arvati uuringus, et taskukohasust aitab tõsta palgakasv, mis võib tänavu olla kõrgem kui kinnisvarahindade kasv.