Päevatoimetaja:
Angelina Täker

EL-i platvormitöö direktiiv kiideti heaks Eesti vastupanust hoolimata (1)

Copy
Platvormitööliste hulka kuuluvad ka toidukullerid.
Platvormitööliste hulka kuuluvad ka toidukullerid. Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Liidu (EL) tööministrid kiitsid esmaspäeval heaks platvormitöö direktiivi, kuid Eesti kokkulepet ei toetanud. Eesti kokkulepet ei toetanud, kuna sellega suureneb õiguslik ebakindlus nii platvormide kui ka töötegijate jaoks, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.

EL-i ministrite kohtumisel osalenud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul toetab Eesti direktiivi eesmärke parandada platvormitöö tegemise tingimusi ning suurendada läbipaistvust platvormitöö algoritmilises juhtimises. Samas ei peaks ministri hinnangul töölepingut eeldama iseseisvate töötegijate suhtes.

«Eesti toetab platvormidel töötavate inimeste väärikaid töötingimusi, kuid samal ajal tuleb platvormidele anda ka võimalus edasi arendada kaasaegseid ja paindlikke töövorme. Seetõttu ei saa pidada mõistlikuks platvormitöö reguleerimist viisil, mis ei taga piisavat õigusselgust,» sõnas Riisalo.

«Praegu väljapakutud lahendust võib lugeda keerukaks, mis pigem soodustab iseseisvate töötegijate valesti määratlemist ning suuremat killustatust Euroopa Liidu ühisturul.»

Kaks aastat töös olnud platvormitöö direktiivi eelnõu kohaselt peaksid EL-i liikmesriigid kehtestama õigusliku eelduse, mille kohaselt on platvormi ja platvormitöö tegija vahel tööleping, kui platvorm kontrollib töö tegemise teatavaid elemente. Tegemist on töölepinguga, kui platvorm täidab seitsmest kriteeriumist kolm: näiteks määrab töötasu suuruse, kontrollib töö kvaliteeti ja piirab vabadust valida töö tegemise aega.

Esmaspäeval heaks kiidetud teksti pinnalt alustab tulevane EL-i Nõukogu eesistujariik Hispaania läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Eesmärk on direktiivis kokku leppida enne juunis 2024 toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

Lisaks platvormitöö direktiivi eelnõule jõudsid ministrid kokkulepe plii ja diisotsüanaatide piirnormide vähendamises. Tegemist on kantserogeenidega, mille piirnorme karmistatakse uute teaduslike andmete alusel, et kaitsta paremini töötajate tervist ning vähendada kutsehaigestumise riski.

Samuti kiitsid ministrid heaks kaks võrdsusasustuste direktiivi, mille eesmärk on ühtlustada asutuste tegevust ja suurendada nende sõltumatust, et diskrimineerimise probleemiga Euroopas tulemuslikumalt tegeleda. Eestis puudutab see soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegevust ning paljud direktiivides toodud nõuded on Eestis juba täidetud.

Tagasi üles