Poliitikutele meeldib rääkida, et Eesti maksu­koormus on madal ning makse tulebki tõsta, et teistele riikidele järgi jõuda. Kui maksuandme­tesse süveneda, ilmneb aga hoopis teine pilt: me oleme paari aastaga riiklike varjatud maksude tõttu OECD võrdluses keskmise maksukoormu­sega riikide hulgas ning madala maksukoormuse müüdist pole enam haisugi.

Eesti maksud on madalad – ainult mitte inimeste jaoks. Kui võtta eurostati arvud, kus võrreldakse riigi maksukoormust SKTsse, siis poliitikute jutt on tõene: Eesti maksukoormus on viimaste eurostati näitajate järgi pisut üle 33 protsendi, mis on Euroopa Liidu võrdluses soodne. OECD, mis võrdleb oma majandusühenduse riike, näitab aga, et nende riikide võrdluses on Eesti oma maksukoormuse poolest täielik keskmik. Kui aga rohkem andmetesse süveneda, saab selgeks, et Eesti madala maksukoormuse näit on saavutatud varjatud maksude suure osakaalu näol.

Kust tuleb üldise maksukoormuse arv?

Kui riigieelarvet tehakse, annab rahandusministeerium välja ka arvu, mis näitab, kui suur maksukoormus Eestis on. Tänavu on selleks 33,3 protsenti SKTst. 2021. aasta andmete järgi oli see 33,5 protsenti ning teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes olime tõesti viimases otsas, 23. kohal, samas grupis Iirimaa, Malta ja teiste Balti riikidega. OECD võrdlus, kus näidatakse ka teisi ühenduse riike nagu Šveitsi ja USAd, näitab Eestit aga täiesti keskmisena: sama maksukoormus on näiteks Suurbritannias.

Eesti ettevõtted kinnitavad, et nemad sellist maksukoormust ei näe – näiteks HKScani Baltikumi tegevjuht ütles, et nende väärtusahela maksukulu on pigem kõrgem kui see, mille riik välja toob.