/nginx/o/2023/06/12/15386305t1h1a56.jpg)
Eesti Panga ökonomist Jaanika Meriküll tõdes eelmise nädala lõpus Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) korraldatud majanduskonverentsil Evolving Challenges in European Economies (ECEE), et kuigi kardeti ekspordi vähenemist Venemaa suunal, on drastiliselt langenud hoopis toorme import Venemaalt ja see on seadnud eriti keerulisse olukorda puidusektori.
Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Kadri Männasoo sõnul pärsivad väliskaubanduse piirangud jõukate lääneriikide suunal Venemaa ettevõtete investeeringuid ja tootlikkust ning kahjustavad Venemaa majanduse konkurentsivõimet pöördumatul moel, teatas TalTech.
Alari Paulus Eesti Pangast tõi konverentsili aga välja, et vajalik on parem arusaam sellest, kellele ning millises ulatuses sanktsioonid mõjuvad. Ta leiab, et sanktsioonide eesmärgipärasust ja tõhusust tuleks eelkõige hinnata selle põhjal, kuivõrd need pärsivad sõja rahastamist Venemaa riigikassa poolt. Venemaa on seejuures kõige sanktsioneeritum riik maailmas.
Kuniks vene eliidil on võimalik lõigata majanduslikku kasu sanktsioonide kiuste, pole muutust agressori hoiakutes ja käitumises oodata, hoiatas Raivo Vare Eesti Arengufondist. Ka Povilas Lastauskas Londoni Ülikooli Queen Mary kolledžist toonitas, et sanktsioonide mõju on üheselt määratud sellega, kui veenvad on need Venemaa jaoks ning kuivõrd suudetakse sanktsioonidest kinni pidamisel hoida lääneriikide ühtsust.
ECEE konverentsi korraldab Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituut koostöös Eesti Panga ning teadusprojektidega Global2Micro ja IBEP.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)