STARTUP DAY ⟩ Teadlasest iduettevõtja toodab valke ilma antibiootikumideta

Tartu Ülikooli molekulaarse mikrobioloogia kaasprofessor Arvi Jõers otsustas hakata iduettevõtjaks. Foto: Kiur Kaasik/sTARTUp Day

Eduka hargettevõtte käima lükanud teadlasel tuleb akadeemiline karjäär selja taha jätta, tõdes Tartu Ülikooli molekulaarse mikrobioloogia kaasprofessor Arvi Jõers sTARTUp Day taskuhäälingus.

Hiljutisel sTARTUp Day ärifestivalil üheks Eesti lootustandvaimaks iduettevõtteks valitud Gearbox Biosciences tegutseb tööstusliku biotehnoloogia valdkonnas, mis täpsemalt tähendab elusrakkude abil erinevate valkude tootmist. Elusrakke kasvatakse bioreaktorites, kus need pannakse tootma produkte, mis seejärel leiavad kasutust meditsiini-, toidu- ja keemiatööstuses. «Kõige kuulsam näide on insuliin, mis on vajalik ravim kõigile diabeedihaigetele,» tõis Jõers näite. Kuid igapäevaelust tuttavaid, sel viisil toodetud valke sisaldavaid tooteid leiab teisigi, olgu selleks laktoosivabad piimatooted või pesuvahendid riietele.

Valkude tootmisprotsessi võrdleb Jõers õlletootmisega, kus pärmiseente toitmise tulemusel tekib alkohol. Erinevuseks on see, et tööstuslikul valkude tootmisel kasutatakse sageli antibiootikume. «Üks tööstusliku mahuga bioreaktor tarbib sama palju antibiootikume kui Tartu linna elanikud aasta jooksul kokku, kirjeldas Jõers.

Antibiootikumide laialdane kasutamine suurendab aga riski ohtlike antibiootikumiresistentsete bakterite tekkeks, mistõttu on regulaatorid võtnud suuna väljaspool meditsiini antibiootikumide kasutamise piiramiseks.

Siin tulebki appi Tartu Ülikooli hargettevõte Gearbox Biosciences. «Meie tooteks on erilised bakterid, mida saab panna tootma erinevaid valke ilma selleks antibiootikume kasutamata,» seletas Jõers. «Meie klientide, tööstusliku biotehnoloogia ettevõtete jaoks tähendab see kokkuhoidu, sest antibiootikumide ostmine ja jääkmaterjali ümbertöötlemine on seotud suurte kuludega.»

Lisaks antibiootikumivabale tootmisele toob teadlane teisegi suure eelise. «Suudame väga hästi kontrollida, millal bakterid kasvavad ja millal valke toodavad, sest kasv ja tootmine hästi kokku ei sobi,» rääkis Jõers. «Lülitile», millega bakteritel käiku vahetada, viitab ka ettevõtte nimi, mis tõlkes tähendab käigukasti. Kahe patendiga kaitstud tehnoloogia on Jõersi sõnul sektoris ainulaadne.

Ettevõtte kasvas välja ülikoolist

Gearbox Biosciences kasvas välja Jõersi ja kaasasutajate Marje Kasari ja Villu Kasari teadustööst Tartu Ülikoolis. Algselt polnud teadlastel ettevõtte loomise plaani, vaid soov katsetada varem proovimata ideed.

Edu saavutades nägi kolmik tehnoloogial praktilist väärtust ja taotles sellele ülikooli kaudu patenti. «Meil oli lihtsustatud ettekujutus, et nüüd meil on patent ja tulevad rikkad firmad, kes tahavad seda ära osta. Õige pea saime aga aru, et kui ma tahame, et tehnoloogiast päriselu rakendus saaks, siis peame seda ise tegema,» kirjeldas Jõers ettevõtte sünnilugu.

Täna on ettevõttel kaks pilootklienti Rootsis ja USAs, kelle nimesid konfidentsiaalsuslepingute tõttu avaldada ei saa, kuid kes tegutsevad toiduaine- ja keemiatööstuses. Lähiaja suureks eesmärgiks on klientide arvu kasvatamine.õ

«Mitte tingimata seetõttu, et oleks vaid kohe suurt käivet hakata tegema, vaid see on väga oluline tootearenduse seisukohalt. Meie väärtuspakkumine on ettevõtte lühikese tegutsemisaja jooksul juba muutunud, sest päriselt klientidega suhtlema hakates selgus, et nende kitsaskoht on hoopis mujal kui seal, kus algselt arvasime,» kirjeldas Jõers.

Värske iduettevõtja sõnul on akadeemiline ja idusektor üksteisest väga erinevad. «Teadlase ülesandeks on uurida asju, mida me veel ei tea. Teha laboris katseid, kirjutada artikleid, paraku ka ka rahataotlusi, ning õpetada üliõpilasi. Ettevõtja peab tegema kõike - tegelema müügi, juhtimise ja organisatsiooni ülesehitamisega,» loetles ta.

Selleks et rohkem teadust jõuaks pärisellu, peab Jõersi sõnul teadlastel olema soov päriselt ettevõtlusse sukelduda. «Kui räägime ülikoolist välja kasvanud spin-offidest, siis pead olema valmis kogu senisele akadeemilisele karjäärile joone alla tõmbama ja keskenduma 114 protsenti uuele startupile. Mõlemat vankrit korraga vedada ei saa.» Tema enda jaoks on protsess hetkel poole peal.

Gearbox Biosciences on aga valmis investorite toel järgmist käiku sisse lülitama. Märtsi keskel saavutas meeskond suurt edu sTARTUp Day ärifestivali raames toimunud iduettevõtete konkursil, kus jõuti 271 meeskonnas seast esikolmikusse. Ühtlasi kaasnes sellega 125 000 suurune investeering riskikapitalifirmalt Baltic Sandbox Ventures ja 10 000 eurone rahaline preemia Swedbankilt.

Gearbox Biosciences läks sTARTUp dayl koju 125 000 euro suurune investeeringuga. Foto: Edmond Mäll/sTARTUp day