GRAAFIKUD ⟩ Eesti Pank: ettevõtted on ekspordiga raskustes

Eesti Panga ökonomist Mari Rell. Foto: Erakogu/ Eesti Pank

Tänavu esimeses kvartalis jätkusid möödunud aasta teisel poolel alanud raskused kaubaekspordiga, eriti töötlevas tööstuses. Nõudluse madalseis peamistel eksporditurgudel, probleemid toormete kättesaadavusega ja tootmiskulude jätkuv kasv kahandasid esimeses kvartalis väliskaubanduse mahtu.

Parem on olukord eksportijatel, kes pakuvad välisturgudele teenuseid. Ebakindlus hoiab Eesti eksportööride ootused tuleviku suhtes pessimistlikud, peamine mure on endiselt tugev konkurents välisturgudel.

Kuigi Eesti kaubanduspartnerite nõudlus oli aasta alguses küll veidi paremas seisus kui möödunud aasta lõpus, ei toeta see veel kaubaeksporti piisavalt. Maksebilansi andmetel suurenes kaupade ja teenuste ekspordikäive esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 4,2% ning impordikäive 0,8%.

Kaubaeksport kahanes esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 1% ning see oli peamiselt tingitud töötleva tööstuse kehvast seisust. Tegevusalati on olukord siiski erinev. Kehvem on seis puidusektori ekspordiga, mida pärsib väike nõudlus peamistel turgudel Skandinaavias ning lisaks toormeprobleemid, mis algasid juba möödunud aasta teisel poolel seoses Venemaa sõjaga Ukrainas. Sarnaste raskustega maadleb ka metallitööstus. Aasta esimesel kolmel kuul suurendasid eksporti vaid põllumajanduse ja toidukaupade ning ka masinate ja seadmetega tegelevad ettevõtted.

 

Kaubaimport vähenes esimeses kvartalis aastavõrdluses 3%, põhjusteks väiksem sisendite vajadus, mineraalsete kütuste sisseveo vähenemine ja energiakandjate hindade alanemine. Kaupade sisseostu vajadust vähendavad varasemal perioodil ettevõtete poolt lattu varutud toorained, väiksem sisemaine tarbimine ning kesine välisnõudlus. Esimeses kvartalis vähenes puidutoorme ja metallide ning tööstustoodete sisseveo käive. Lisaks mõjutas kaubaimpordi kahanemist esimeses kvartalis olulisel määral mineraalsete kütuste sisseveo vähenemine.

Teenuste eksport püsis aasta alguses kasvutrendil, kuid varasem hoogne kasv on pisut raugenud. Teenuste ekspordikäive suurenes aastatagusega võrreldes 14,6%, sealhulgas müügimaht. Esimeses kvartalis kasvas eksport pea kõikides teenusegruppides. Jätkuvalt kõige suurem on muude äriteenuste ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste eksport. Võib ka öelda, et täielikult on taastunud reisiteenused. Veoteenuste eksport, mis oli aasta lõpus väikeses languses, kasvas esimeses kvartalis aastavõrdluses. Jooksevkonto ülejääk oli esimeses kvartalis 0,5% SKTst, eelkõige tänu teenuste konto ülejäägi suurenemisele. Kaupade konto puudujääk oli varasemate kvartalitega võrreldes väiksem ning seda mõjutas mineraalsete kütuste, puidu ja metalli sisseveo kahanemine.

Jätkuv ebakindlus üldises majandusruumis hoiab ettevõtjate ootused eksporditellimuste suhtes pessimistlikud. Ka hinnangud konkurentsivõimele on endiselt madalseisus.