SEB statistika näitab, et kui Lätis omavad pangakaarti enne 13. eluaastat ligi kolmandik ja Leedus vaid neljandik, siis Eestis on selles vanuses pangakaart olemas juba üle pooltel lastest.
UURING ⟩ Baltikumi lastest saavad Eesti võsukesed pangakaardi kõige varem
«Eestis elavad lapsevanemad teevad oma võsukesele esimese pangakaardi tavapäraselt 12- või 13-aastaselt. Lätis 16-aastaselt ja Leedus 15-aastaselt,» sõnas SEB eraklientide segmendi noorte ja laste valdkonna projektijuht Victoria Tkatš.
Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas tõdeb samuti, et ajastus, millal noorele deebetkaart ja konto avatakse on Baltikumis erinev: Läti ja Leedu turul on see vanus ka nende pangas tunduvalt kõrgem kui Eestis.
«Swedbankis näeme trendi, kus suurem osa lapsi saab oma esimese pangakaardi lasteaia lõpetamise paiku ja enne kooli minekut ehk 6-7-aastaselt. Siis hakkavad lapsed ka taskuraha saama,» lisas ta.
Lapsele on nii Swedbankis kui SEB-s võimalik tasuta konto avada kohe, kui laps on sündinud. Isikliku pangakaardi saab lapsevanem teha SEB-s lapse 7-aastaseks saamisel ja Swedbankis 6-aastaseks saamisel.
Eesti laste igakuine taskuraha jääb vahemikku 36-180 eurot kuus
Analüüsi järgi on Eestis ühes kuus lapsele kantav kogusumma 7-9-aastastel 36 eurot, 10-12-aastastel 39 eurot, 13-15-aastastel 63 eurot ja 16-18-aastastel 180 eurot. Tkatš lisas, et kui 7-9-aastaste puhul piirduvad vanemad enamasti ühe ülekandega kuus, siis 10—15-aastaste puhul tehakse lapsele juba keskmiselt kaks ülekannet kuus ning 16-18-aastaste puhul pea viis ülekannet kuus.
Kui vaadata igakuiseid kulutusi, siis selgus SEB analüüsist, et 7-9-aastaste seas on kõige suuremad kulutused Eesti ja Leedu lastel. Oluline tõus toimub aga vanuserühmas 16-18, mil igakuised kulud, võrreldes 13-15-aastastega, igas riigis rohkem kui kahekordistuvad. «Eestis on 16-18-aastaste kuu keskmine kulu 116 eurot, Leedus 106 eurot ja Lätis 94 eurot,» ütles Tkatš.
Pangakaart õpetab lapsele kulutuste planeerimist
«Rahatarkuse mõttes aitab kord või kaks korda kuus lapsele raha kandmine õpetada lapsele ka kulutuste planeerimist, sest kui on teada, et vahepeal raha juurde ei laeku; tuleb juba noores vanuses oma tarbimist ja kulusid planeerida, ning seeläbi esimesi rahatarkuse samme õppida,» nentis Tkatš ja lisas, et lapsevanemate jaoks on pangakaart võrreldes sularahaga ka turvalisem ja mugavam valik, mis annab võimaluse jälgida lapse kulutusi. Ühelt poolt saab laps ise oma rahaasju korraldada, teiselt poolt saab lapsevanem jagada näpunäiteid, kuidas rahaga ümber käia.
„Lapsele saab teha mugavalt ISIC pangakaardi, mis on üheaegselt nii õpilaspilet, ühistranspordis sõidukaart kui ka pangakaart, seega ei pea laps kaasas kandma erinevaid kaarte, pileteid ja sularaha," lisas Tkatš.
«Soovitame lastevanematel avada lapsele pangakaart enne kooliminekut ja anda talle võimalus toimetada ka Swedbanki mobiili- ja internetipangas. Kaarti ja äppi kasutades on lastel võimalus omandada ka investeerimisoskusi,» lisas Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas.
Turvaliseks ostlemiseks saab lapsevanem pangakaardile seada sularaha väljavõtmiseks ja poes maksmiseks nii päeva kui ka kuu limiidid.