Arenguseire keskus: Eestis tehakse roheinvesteeringuid kaks korda vähem kui peaks

Energeetika on üks roheinvesteeringute olulisemaid valdkondi. Foto: Sander Ilvest

Eesti tulevane majandusedu sõltub rohetehnoloogiate arendamisest, kuid Eesti roheinvesteeringute maht on praegu ligi kaks korda väiksem kui peaks, leiab Arenguseire Keskus värskes raportis «Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis».

SEI Tallinn on leidnud, et kliimaneutraalse Eestini jõudmine eeldab investeeringuid kogumahus 17,5 miljardit eurot aastaks 2050. Iga-aastaseks investeerimisvajaduseks on seega hinnatud umbes 4 protseneti SKP-st, kuid praegune roheinvesteeringute tase Eestis on umbes poole väiksem – 2 protsenti SKP-st.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane rõhutas, et rohepööre hõlmab väga erinevate valdkondade tehnoloogiate arendust nagu näiteks bioressursside väärindamine, digitaliseerimine, jäätmekäitlus, materjalide tootmine, tehisintellekti ja masinõpe võimaluste laialdasem kasutuselevõtt ning palju muud.

«Riikide vahel käib hetkel tohutu tehnoloogiline võidujooks ja küsimus on, kuidas saab Eesti sellest innovatsioonist osa ning kuidas me saame uusi tehnoloogiaid enda kasuks pöörata,» ütles Varblane ja lisas, et 2030. aasta kliimaeesmärke silmas pidades peab Eesti toetuma juba turul olevatele tehnoloogiatele, kuid 2050. aasta eesmärkide saavutamiseks neist ei piisa. "Suur osa kliimaneutraalsuseks vajalikke tehnoloogiad pole aga veel turule jõudnud," tõdes Varblane.

Arenguseire Keskus toob värskelt avaldatud raportis välja, et roheinvesteeringud toovad Eestile suure majandusliku tulu, kuid nende majandust elavdav mõju sõltub olulisel määral kodumaise sisendi osakaalust Investeerides 1 euro rohelisemase majandustegevusse, võib kogutoodang suureneda 1,2 euro võrra ning maksutulud avalike teenuste pakkumiseks kasvada 20 sendi võrra.

Analüüside järgi tuleb rohepöördeks vajalike investeeringute puhul arvestada jaotusega 1 euro avalikust sektorist ja 3 eurot erasektorist. Eesti ettevõtted teevad roheinvesteeringuid täna juba üsna usinalt, kuid siiski vajalikust kaks korda väiksemas mahus ning enamasti keskendutakse olemasolevate süsteemide tõhustamisele, samas kui Euroopa Liidu ettevõtted teevad enam investeeringuid uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Ka Eesti riigi toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele on seni olnud teiste riikidega võrreldes napp ja ebastabiilne, sõltudes Euroopa Liidu tõukefondide perioodidest ja tingimustest.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov tõi aga raporti järeldustele tuginedes välja, et kuigi roheinvesteeringute tegemist soodustab see, kui suure keskkonnajäljega valikud muudetakse regulatsioonide ja maksudega kallimaks, tuleb samal ajal mõelda ka elukallidusele.

«Roheinvesteeringuteks soodsa keskkonna loomisel tuleb silmas pidada mõlemat poolt – mitte ainult suurema keskkonnajäljega valikuid kallimaks muutes, vaid mõeldes ka sellele, kuidas muuta kestlikud valikud odavamaks. Selleks tavapäraselt pakutavad toetused nagu näiteks elektriauto ostutoetus, renoveerimis- ja küttesüsteemi vahetamise toetus aitavad eelkõige jõukamat elanikkonda, kes suudab tulla toime omafinantseeringu ja taotlusprotsessi keerukusega,» ütles Danilov.