Saksamaa rahandusminister Christian Lindneri sõnul ei ole Saksa riigieelarves raha, et suurendada toetust Inteli kavandatavale kiibitehasele.
Intel küsib suuremat toetust. Saksa rahandusminister: seda raha ei ole kuskilt võtta (2)
USA kiibitootja Intel pidi Saksa valitsuselt saama Magdeburgi rajatava kiibitehase ehitamiseks 6,8 miljardit eurot ning panustama ise umbes 10 miljardiga. Kuna energia- ja ehitushinnad on kiiresti kasvanud, nõuab USA tehnoloogiahiid Saksa valitsuselt nüüd juba suuremat summat - kümmet miljardit.
Saksamaa rahandusminister Christian Lindner ütles Financial Timesile antud intervjuus, et tema on toetuse suurendamisele vastu. «Eelarves ei ole rohkem raha. Püüame praegu riigieelarvet kokku tõmmata, mitte seda suurendada.»
Inteli suurprojekt on Saksamaal väga tähtis teema, kuna see oleks suurim välisinvesteering Saksamaa sõjajärgses ajaloos. Samuti on see ülioluline Euroopa Liidu kiibitootmise ambitsiooni täitmiseks: EL on seadnud 2030. aastaks sihi suurendada enda turuosa pooljuhtide turul vähemalt 20 protsendini. Praegu on Euroopa toodangu osakaal alla 10 protsendi.
Osa Saksa valitsuse liikmeid, näiteks majandusminister Robert Habeck, arvavad, et Berliin peaks tegema kõik selleks, et konkureerida USA ja Bideni administratsiooniga, kes on lubanud kiibitootjatele pakkuda 52 miljardit dollari suurust toetusmeedet siseriikliku pooljuhtide tootmise edendamiseks.
Mitmed Saksa majandusteadlased aga väidavad, et sääraste riigitoetuste võidujooksuga ühinemine oleks maksumaksja raha raiskamine.
Financial Timesi andmetel ei ole küsimuses erimeelt ainult Habeck ja Lindner, vaid erimeelsused valitsuskoalitsioonis on oluliselt suuremad. Arvatakse, et sotsiaaldemokraadist kantsler Olaf Scholz on nõus Inteli soovile vastu tulema, eeldusel, et kiibitootja ka ise projekti rohkem panustab. Seega oodatakse, et Intel tõstaks investeeringu kogumaksumuse algselt kavandatud 17 miljardist eurost suuremaks.
Kuid Scholzi koalitsiooni ühe väiksema partei, vabade demokraatide (FDP) juht Lindner ütles, et tema ei ole «suur toetuste fänn» ja seisab toetuse suurendamise plaanile vastu isegi siis, kui Intel suurendaks ka omapoolset investeeringut. «Föderaalkantselei ja majandusministeerium peavad näitama, kust kohast raha selle lisafinantseeringu tegemiseks võetakse,» lisas ta.
Majandusminister Habecki pressiesindaja keeldus Lindneri sõnu kommenteerimast.
Kuu alguses ütles Habeck aga ajakirjanikele, et kuigi Inteli projekt on valitsuse jaoks «kõrge prioriteediga» maksab subsiidiumid kinni ikkagi maksumaksja, mistõttu peab nende maksmist hoolikalt kaaluma. Habeck lisas, et iga Intelile antav toetus nõuab ka EL-ile riigiabi taotluse esitamist ja vastavat heakskiitu.
Intel keeldus Lindneri märkusi kommenteerimast, öeldes vaid, et projekti finantseerimisel on tekkinud puudujääk, mida koostöös Saksa valitsusega proovitakse likvideerida.
Lisaks otsetoetuse suurendamisele spekuleeritakse ka ideega, et Saksa riik võiks garanteerida Magdeburgi tehasele odava elektri hinna. Selle mõtte kohta ütles Lindner, et kaalumisel on mitu varianti ja valitsus pole oma seisukohta kujundanud. «Kuid eelarvest toetuse maksmise osas on piir ees,» rõhutas ta.