Citadele: märkimisväärne hulk Eesti vanemaealisi ei saa internetipangas ise hakkama (1)
10. juuni 2023, 18:00
Citadele panga tellitud uuringust selgus, et kümnendik vanemaealistest ei saa ise internetipanga kasutamisega hakkama ning paljud noored abistavad senini oma vanemaid keerulisemate veebipõhiste finantsteenuste kasutamisel.
Citadele pank uuris Eesti inimestelt, kas ja kui palju nad aitavad oma vanematel kasutada erinevaid veebipõhiseid finantsteenuseid. Olgu selleks siis internetipank, mobiilipank, -rakendus või mõni muu teenus. Selgus, et ligi kolmandiku ehk 32 protsendi sõnul pole neil selleks vajadust, kuna vanemad saavad ise kõigega hakkama, teatas Citadele.
Samas on ka neid vanemaealisi, kes vajavad mõningal määral juhendavat kätt. 16 protsenti Eesti inimestest märkis, et abistavad oma vanemaid aeg-ajalt ning lisaks kaheksa protsenti inimestest teeb seda keerulisemates olukordades, näiteks dokumentide allkirjastamisel.
Viis protsenti vastajatest lausus, et teevad kõik vajalikud toimingud oma vanematest eest ise ära ning lisaks märkisid sama paljud, et seda teeb nende vanemate eest keegi teine. Ehk kokkuvõtvalt abistab oma vanemaid vähemalt või rohkemal määral kokku 34 protsenti Eesti inimestest.
Läti ja Leedu inimestega võrreldes peavad eestlased vähem oma vanemaid finantsteenuste kasutamisel abistama. Kui eestlastest ütles kokku 32 protsenti, et neil pole abistamiseks vajadust, siis Lätis oli sama arv 22 protsenti ja Leedus 18 protsenti. Seda selgitab panga hinnangul asjaolu, et Eestis on erinevad veebipõhised finantslahendused märksa varasemalt kasutusele võetud ja levinumad.
«Viimase aja rohkete küber- ja finantspettuste valguses tasuks kindlasti üle kontrollida oma vanemate digioskused ning vajadusel meelde tuletada põhitõed just turvalisuse osas. Citadele enda kevadel tehtud uuring näitas, et lausa üle 70 protsendi eestlastest on mingil moel kokku puutunud finantspettuste katsetega ning kahtlemata on just digimaailmas kehvemini orienteeruvad inimesed tõenäolisemad ohvrid,» lausus Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
Hakiainen tuletas meelde, et viimase kolme-nelja aasta jooksul on finantspettustega Eesti inimestelt kätte saadud üle 15 miljoni euro. Kuigi pangad kasutavad turvalisi maksete jälgimise süsteeme ja blokeerivad kahtlased tehingud, muudavad petturid ka pidevalt oma meetodeid, et kätte saada ohvri andmed või raha. Siiski on mõned skeemid levinumad, nagu näiteks investeerimispettused, võltsitud ettemaksud või fiktiivsed arved.