LUUBI ALL ⟩ Tuhanded töökohad ootavad täitmist

Kümnetes ja kümnetes Eesti majandusharudes on seis selline, et kedagi pole tööjõust üle, aga puudu on paljudest. Iseäranis õige ettevalmistusega inimestest. Foto: Kollaaž

Haldusjuhi või küünetehniku amet võib küll tunduda ahvatlev, aga tegelikult on töökohad, mis püsivad Eestis vakantsed ehk kus ei pea kartma liigset konkurentsi ega koondamist, hoopis mujal. Postimees uuris, mida tasub õppida ja kuhu seejärel kandideerida. Õigemini, neil erialadel kandideerivad teie peale hoopis tööandjad.

Taigo Lepik kuuleb enda sõnul hommikust õhtuni, et temasuguseid on puudu. Igal pool Eestis. Puudu on nimelt peakokkasid.

Ja mitte ainult neid. Kokkasid samuti.

Lepik teab, et vabariigi presidendi kantselei peakokana on tal hästi läinud. Mitte üksnes seepärast, et töökoht asub Kadriorus, et töönädal, erinevalt paljudest kolleegidest mujal, kestab enamasti esmaspäevast reedeni. Tema toita on lisaks kantselei töötajaile riigipea külalised ja vastuvõttudele kutsutud, koordineerida riiklikud vastuvõtud. Tal on enda väitel ennekõike vedanud seepärast, et abiks on kaks väljaõppinud kokka ja üks teenindaja.

«Juhul kui mu kokad peaks lahkuma, olen täpselt samasuguse lõhkise küna ees nagu kõik teised,» lausub Lepik äripäeval pärast kella kolme, töiselt vaiksemal ajal, mil saab end paarikümneks minutiks köögist eemale lubada.

Vedanud on ka kantseleil Kadriorus, sest umbes üheksasajast söögikohast kogu Eestis on peakokk puudu hinnanguliselt igal kümnendal, pakub Lepik, Eesti peakokkade ühenduse president. See on viimase kolme raske aasta tagajärg.

Ent asi pole ainult selles, et Eestis on puudu – ja palju puudu – kokkadest ja peakokkadest. Töötuse määr kahanes tänavu esimeses kvartalis 5,3 protsendini, mis tähendab, et tööpuudust sisuliselt pole. Küll aga seisavad kümned ja kümned valdkonnad iga päev – nagu seda kuuleb Lepikki – silmitsi tõsiasjaga, et valitseb tööjõupuudus. Ja mitte väike.