Lux Express plaanib võtta kasutusele vesinikubussid

Lux Expressi Eesti ärijuht Ingmar Roos. Foto: Konstantin Sednev

Kuigi praeguse seisuga on käimas vesinikuprojekti ettevalmistav faas, on plaan juba paari aasta jooksul hakata busse ka praktiliselt kasutama, ütleb Lux Expressi ärijuhi Ingmar Roos.

«Ilmselt on selleks kõige varasem ja realistlikum aasta 2025. Seda muidugi eeldusel, et bussi opereerimiseks tuuakse tanklavõrku kättesaadavaks roheline vesinik, mis on elektrolüüsitud taaskasutatavatest lähteainetest,» lausus Roos.

Roosi hinnangul oleks vesinikubuss kaugliinide teenindamiseks palju toimivam lahendus kui näiteks elektribuss. «Vesinikkütus on võrreldes akudega oluliselt kergem ning ka sõiduulatus pärast tankimiskorda on pikem,» sõnas ta.

Samuti on Lux Expressi ärijuhi sõnutsi vesiniku tootmine pikas perspektiivis ülimalt mõistlik viis energia tootmiseks, kuna see suurendab tulevikus konkurentsieelist ja on ka keskkonnasäästlikum.

«Selge on see, et vesinikubussi kestliku opereerimise hind kujuneb pilootprojektina algselt kallimaks. Vaatame aga pikema vaatega ja oleme huvitatud esialgu seda väikeses mahus tegema. Eks see õigele tehnoloogiale panuse tegemine ongi alati selline õnnemäng,» sõnas ta.

Projekti läbiviimiseks loodab Lux Express koos partneritega saada toetust riigilt, kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) plaanivad lähiaastatel Euroopa taasterahastu (RRF) vahenditest toetada vesinikuprojekte 49 miljoni euroga.

«Toetust saab ainult siis, kui selle toetuse abil kogu tervikahel - alates taastuvenergia tootmisest kuni sõidukiteni välja - toimib 2025. aasta 26. jaanuaris,» sõnas projektis osalev saarte energiakonsultant Sulev Alajõe.

Selleks aga, et ettevõtetel tekiks üldse huvi vesinikutehnoloogiaga kaasa tulla ja sinna investeerida, peab avalik sektor Alajõe sõnutsi ise nõudlust tekitama.

«On väga kasulik, kui toodame näiteks ülejäävast tuuleenergiast vesinikku ja saame selle baasil ka mõistlike majanduslike lahendustega pakkuda täiesti CO2-e heitmete vabu busse. Suures pildis, arvestades meie kliimaeesmärke, on kindlasti väga tervitatav Eesti valitsuse poolsed sellised meetmed, nagu on KIKi meede,» sõnas Alajõe.

Täiesti uus energia tootmise viis

Vesinikkütus on Alajõe sõnul transportkütuse mõttes veel tundmatu, kuna seda pole varem kasutusel olnud. Seetõttu käib hetkel erinevate projekti detailide paika panemine selleks, et teada saada, mismoodi hakkab toimuma vesinikubusside hooldus ja millised on sõidukite opereerimiskulud võrreldes diiselmootori kütusega toimivate sõidukitega. «See on üsna suurte väljakutsetega algatus,» lausus ta.

Tallinna Linnatranspordi juht Kaido Padar ei näe seetõttu ka hetkel linnaliinidel vesinikubussideks vajadust. «Arvame, et see vajadus tekib alles kuskil 10 aasta pärast. Kui me läheme vesinikubusside peale üle, siis see peab tagama meie toimepidevust. Hetkel on aga investeeringud liiga suured - kulud on suured ja kasud liiga väikesed,» lausus ta.

Esimesed turukõlblikud mudelid on aga turule tulemas juba selle aasta lõpul. Sulev Alajõe sõnutsi võib näiteks Saksamaa linnaliinidel näha juba lähiaastatel esimesi vesinikubusse.