/nginx/o/2023/06/09/15378832t1h1e4c.jpg)
Pingutused keskkonnasäästlikkuse nimel on hakanud ehitussektoris vilja kandma. Kuigi roheteemadel leidub endiselt skeptikuid, hääletavad inimesed ja ettevõtted oma käitumise ja valikutega positiivsete muutuste poolt, kirjutab Fausto Capitali osanik Kenneth Karpov.
Keskkonnahoiuga arvestanud arendustel on juba praegu olulised konkurentsieelised, sest ettevõtted soovivad asuda kontorites, kus on pööratud tähelepanu jätkusuutlikule arendusele ja seda ka vastava sertifikaadiga tõestatud. Fausto Capitali kogemusel on hinnanguliselt pooled kontori üürimise päringutest keskkonnasäästlikkuse nõudega. Isegi kui idee kliimahoiust ei kõneta veel kõiki ehitussektori inimesi, nügivad jätkusuutlikust ehitusest saadud eelised arendajaid muutustega kaasas käima.
Praegu moodustab Eesti CO2 heitmest 50 protsenti ehitus- ja kinnisvarasektor. Sellest omakorda 32 protsenti tuleb energiakasutusest, 8,4 protsenti ehitusest ja 6,5 protsenti ehitusmaterjalidest. Kuna järjest enam ettevõtteid otsib võimalusi kliimaeesmärkide täitmiseks, siis on kinnisvara valik üks esimesi asju, millega oma süsiniku jalajälge väiksemaks muuta saab. Järjest karmistuvates jätkusuutlikkuse nõuetes on rohelistel hoonetel üüriturul selgelt konkurentsieelised.
Kui kõigest mõni aeg tagasi demonstreeriti edukust pillava eluviisiga, siis täna seostame edukust läbimõeldud, ökonoomse ja vastutustundliku tegevusega. Eduka ettevõtte lahutamatuks osaks on saanud keskkonnasäästlikud kontorid, sest need kannavad endas sõnumit ressursside mõistlikust kasutamisest. Ka töötajad ise on järjest keskkonnateadlikumad ja ei soovi näha raiskamist. Seda nii kontoris kui ka majas, kus kontor asub.
Jätkusuutlik kinnisvaraarendus on kindlasti kallim, aga samas riskikindlam tuleviku äri mõttes.
Jätkusuutlik kinnisvaraarendus on kindlasti kallim, aga samas riskikindlam tuleviku äri mõttes. Euroopa Liit on seadnud endale vahe-eesmärgiks, et aastaks 2035 vastaks eluruumid vähemalt energiatasemele D. Toetused elumajade renoveerimisel on üks positiivne näide kinnisvarasektoris, kuid ka siin on veel palju lahendamata küsimusi. Näiteks kuidas jõuavad toetused kõige enam abi vajavate inimesteni, kes ise toetuste taotlemisel hätta võivad jääda. Praegu saab keskkonnasäästlikku kinnisvara lubada endale pigem edukas ettevõte, aga keskkonnasõbralikkus peaks olema kättesaadav kõigile.
Eestis on toonitatud, et CO2 emissiooni peamine põhjus on valglinnastumine, teiseks põhjuseks on muidugi meie hoonete väga suur energiakadu, mis eeldab renoveerimist. Oleme Euroopa üks enim autostunud ja üks kõige raiskavama maakasutusega riike. Meie pealinnas on palju kasutult seisvaid «auke» ajalooliste majade varemetega. Euroopas muutub täiesti uute ehitiste asemel oluliseks hoopis hoonete renoveerimine, mis on süsinikuheite alandamiseks äärmiselt oluline. Mida väiksemale alale on kesklinnas ärihooneid koondatud, kuhu on tagatud ühistranspordi, jalgsi ja rattaga ligipääs, seda väiksem on selle hoone süsinikujalajälg.
Loomulikult on kinnisvaraarendajatel lihtsam nullist tühjale krundile hoone ehitada, aga alati ei ole see keskkonnahoiu aspektist vastutustundlik. Järjest uut maad hoonetega täites venitame linna välja ja tekitame nõudluse aina suurema autopargi järele. Tallinnas leiab vastutustundliku ehituse näiteid küll, üks uuemaid on tselluloosivabriku piirkonna muutmine atraktiivseks Fahle Pargi ärikvartaliks, aga ka Rotermanni piirkonna renoveerimine, Volta arendused jt. Seega algab energiatõhusate eesmärkide seadmine koha valikust, edasi tuleb arhitektuuriliste lahenduste paikapanemine ja võimalusel olemasoleva renoveerimine ning keskkonnasõbralike materjalide ja tehnoloogialahenduste valimine.
Rohelist ehitustegevust peab kliendile ka tõestama ja selleks on kasutusel erinevad rohemärgised. BREEAM ja LEED on Euroopa tuntuimad ja hinnatuimad hoonetele laiapõhjalisi hinnanguid väljendavad rohemärgised. Eesti kinnisvaramaastikul on ette näidata BREEAMi kõrgeim tase OUTSTANDING, mille pälvis Fausto arendatud Fahle Park.
Mida sellise märgise saamiseks vaja on? Sertifitseerimise käigus antakse hoonele hinnang üheksast erinevast kategooriast lähtudes. Nende seas on kasutajate heaolu, energiatõhusus, transport, kestlikkus, rohealade mitmekesisus, ressursikasutus jne. BREEAMi kõrgeim tase garanteerib kõik kaasaegse A+ klassi büroohoone nõuded – kliimasüsteemid, targa automaatika, targad elektri- ja valgustuse süsteemid jne. Näiteks Fahle Pargi puhul toodi esile sisekliima reguleerimise võimalused, mitmekülgsed puhkealad ja erilised rohealad. Samuti hoonetesse rajatud kõige kaasaegsemad tehnosüsteemid, kõrge tõhususega kaugküte ja kaugjahutussüsteem, päikesepaneelide toodetud elekter, soojust peegeldavad klaasfassaadid, veetarbimist vähendav santehnika jms. Oluline oli ka hoone asukoht, mis pakub hoone vahetus läheduses laia valikut tugiteenuseid ja head ligipääsetavust nii ühistranspordiga, jalgsi kui ka jalgrattaga.
Seega on roheline dimensioon viimase kümne aasta jooksul kinnisvaraarenduste oluliseks osaks saanud ja vähemalt Eesti uusarendused ehitatakse juba valdavalt A-energiaklassi tasemel. Oluline oleks oma majad ka sertifitseerida, et saada ärilisi eeliseid pindade üürimisel.