Graafikud ⟩ Kas Eesti suur majanduslangus tähendab, et oleme lõunanaabritest kehvemad? (1)
:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
12. juuni 2023, 06:00
/nginx/o/2023/06/09/15378801t1h1cb4.jpg)
Kui Eestis langes I kvartalis majandus 3,2 protsenti ja Leedus 2,5 protsenti, siis Läti sisemajanduse kogutoodang (SKT) hoopis kasvas. Uurisime ekspertidelt, kui halval järjel Eesti majandus lõunanaabritega võrreldes siiski on.
«Kui võrrelda Eesti selle aasta SKT muutust teiste Balti riikidega, ei ole ühte kindlat põhjust, miks meil halvemini on läinud,» arvab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Põhjused peituvad nii majanduse tegelikus olukorras, majanduse pandeemiast taastumise ajastuses kui ka SKT arvestuses.
Leedu viimaste kvartalite majanduslangus on olnud suurim
Selle aasta esimeses kvartalis võis Eesti SKT küll aastases võrdluses ja püsivhindades suurima langusega olla, kuid vahe Leeduga ei ole suur. Lätis majandus veel kasvas. «Meie langus oli 3,2 protsenti, Leedus 2,5 protsenti. Eesti ja Leedu SKP juures tuleb see vahe paljuski meie tootemaksude väiksemast laenumisest,» kirjeldas Mertsina. «Kogulisandväärtuse langus oli Eestis ja Leedus üsna sarnane – vastavalt 2,7 protsenti ja 2,5 protsenti.»
Samas, kui võrrelda SKT muutust kvartali võrdluses, mis annab majanduse kiirema muutuse korral parema pildi, on Leedu numbrid Eestist isegi halvemad. Kui Eestis vähenes SKP esimesel kvartalil 0,6 protsenti, siis Leedus 2,1 protsenti ja Lätis oli jätkuvalt väike kasv.
«Võrreldes Eestiga on Leedu kohta pilt halvem ka viimase kahe kvartali ehk eelmise aasta neljanda ja selle aasta esimese kvartali keskmisena – Leedus vähenes majandus sel ajal rohkem kui Eestis,» märkis ta.
Eesti majandus läks Mertsina sõnul eelmisel aastal lihtsalt varem langusesse. Langus süvenes aasta lõpus ja viis Eesti SKT taseme madalamale, millest edasi vähenemine aastases võrdluses andiski esimesel kvartalil Leedust suurema miinuse. «Samas ei ole see vahe suur,» möönis ta.
Koroonakriisist on riigid praeguseks üsna sarnaselt taastunud
Teatavasti oli Eesti majandus eelmisel aastal Euroopas ainukesena püsivhindades languses. Kui võrrelda Balti riike, taastus Eesti 2021. aastal koroonakriisist kõige kiiremini. Eestile lähedal oli Leedu, kuid Läti majanduse taastumine oli väga visa.
«Kui aga vaadata koroonakriisist taastumise koguperioodi ehk alates 2020. aasta kolmandast kvartalist selle aasta esimese kvartalini, siis on Balti riikide võrdluses pilt üsna sarnane: aastases võrdluses on sel perioodil SKP suurenenud Eestis ja Lätis keskmiselt 2,3 protsenti ja Leedus 2,8 protsenti; kvartali võrdluses aga Eestis ja Leedus keskmiselt 0,9 protsenti, Lätis 1,2 protsenti,» ütles Mertsina.
Eesti ja Läti jooksevhindades majanduskasvud ei erine oluliselt
Kuidas on olnud Lätil võimalik viimasel ajal oma majandust kasvamas hoida, samas kui Eestis ja Leedus see langeb? Üks põhjus on Mertsina hinnangul Läti majanduse hilisem taastumine pandeemiast. «Kui aga võrrelda SKT kasvu jooksevhindades, kust hinnakasv pole välja võetud, siis on Eesti ja Läti majanduskasvu vahe väga väike.»
Miks Läti majandus Eesti omast püsivhindades tugevam on, tuleb ilmselt paljudele hoopis keerulisemast teemast ehk SKT deflateerimisest. «Lätlased on SKT püsivhindadesse viimisel arvestanud hoopis väiksema hinnakasvuga kui eestlased ja leedukad,» ütles Mertsina. «Tarbijahindade kasv on kõigis Balti riikides olnud viimasel ajal üsna sarnane. Kuna majanduspilti mõjutavad lisaks tarbijahindadele paljud teised hinnad, on Lätis kasutatud SKT püsivhinna arvestuses oluliselt aeglasemat hinnakasvu, mis on teinud Läti majanduspildi paremaks.»
Eesti ITK sektori langus on sel aastal suure mõjuga
Olenemata erinevatest eespool toodud võrdlustest ja selgitustest, nõrgenes Eesti majanduse üldine kindlustunne Läti ja Leeduga võrreldes eelmisel aastal kõige rohkem. Sel aastal on langus Mertsina sõnul küll stabiliseerunud, kuid kindlat paranemist veel ei näita.
Sellel aastal on Eesti majandust kõige rohkem langusesse viinud vähenevad lisandväärtused tööstussektoris, inftehnoloogia- ja side- ning kinnisvaraalases tegevuses. «Kui aga vaadata selle aasta esimest kvartalit ja tegevusalasid, siis Leeduga võrreldes mõjutas Eesti majanduspilti halvemuse suunas info ja side tegevusalal loodud kiirelt vähenev lisandväärtus,» märkis Mertsina. «Samas töötleva tööstuse langus ja negatiivne mõju kogutoodangule oli Eestis oluliselt väiksem kui Leedus.»
Telia Eesti ärikliendiüksuse juhi Kristjan Kukk lisas, et kuigi infotehnoloogia- ja sidesektori tegevusalas on näha teatavat langust, ei saa seda taandada ainult IT-le, sest selle alla kuulub ka mitmeid teisi valdkondi. «Telia IT äri on olnud kestvas kasvutrendis viimased 5–6 aastat, samuti meie teised teenusvaldkonnad,» kinnitas Kukk.
Eestis ja Leedus vähenes eratarbimine sama palju
Eratarbimine langes esimesel kvartalil Eestis ja Leedus sarnaselt, kuid Lätis veel veidi kasvas. Samas oli investeeringute langus ja selle negatiivne mõju Mertsina hinnangul Eestis suurim.
«Eestis vähenes kaupade ja teenuste eksport küll Balti riikide võrdluses kõige rohkem, kuid SKT muutust mõjutab ekspordi ja impordi vahe ja siin oli jällegi Läti olukord kehvem,» nentis Mertsina.
Ekspordi langus oli Lätis küll tagasihoidlik, kuid impordikasv oli tugev, mis pidurdas majanduskasvu. Seevastu Eestis vähenesid eksport ja import ligikaudu sama palju. Kui vaadata aga viimast jooksvat aastat, on Balti riikidest ainult Eestis eksport vähenenud, kuid puhasekspordi negatiivne mõju on olnud Lätiga sarnane. «Küll aga on suurem erinevus tulnud investeeringute vähenemisest eelmise aasta esimesel poolel, mis tekkis vastusena pärast Volkswageni suurinvesteeringute lõppemist Eestisse.»
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul peitub peamine põhjus, miks Läti majandus näitab endiselt väikest kasvu olukorras, kus Eesti ja Leedu on languses, riikide koroonakriisi aegses käekäigus. Kui Eesti ja Leedu pääsesid toona minimaalsete majanduskahjudega, siis Lätis oli langus toona palju sügavam ja taastumine aeglasem.
«Ehk siis – Läti on alles täna jõudmas sinna, kus Eesti ja Leedu on olnud juba ammu. Mis puudutab erinevusi Leedu ja Eesti majanduse vahel, on tänases majanduskonjunktuuris Eesti jaoks ebasoodsaks osutunud tihe seos Põhjamaade majanduse ja nende nigela ekspordinõudlusega. Leedul on läinud mõnevõrra paremini, kuna nende eksport on tihedamalt seotud Lääne-Euroopaga,» selgitas Nestor.
Balti riikide majandusi mõjutab muuhulgas ka immigratsioon
Kui võrrelda 2019. aasta viimase kvartaliga, ületas Eesti majanduse tase selle aasta esimeses kvartalis euroala napilt protsendi võrra, kuid Leedu oma meid omakorda protsendi ja Läti 2 protsendi võrra. See tähendab, et vahed on praktiliselt olematud, arvestades esialgsete hinnangute täpsust ja neid ei tasu üle tähtsustada. Eesti majanduse areng on viimasel pooleteisel aastal olnud nõrgem kui Lätil ja Leedul. Andmetes on vahed pigem väikesed, kuid ettevõtete ja perekondade üldine tunnetus kinnitab seda erinevust ning suunas on märkimisväärsed vahed.
Erinevustel on kuus peamist põhjust:
Esiteks. Kui Eesti ja Leedu on vastu võtnud sama palju immigrante, siis Leedus moodustavad pooled neist mitte Ukrainast tulnud, vaid hoopis Valgevenest ümber kolinud (IT) ettevõtted, kes tulid Leetu koos oma töötajatega. See soodustas Leedu majanduskasvu ja toetas tugevalt kinnisvarasektorit, sest saabus ka palju kõrgepalgalisi, kes asusid endale eluaset soetama.
Teiseks. Lätis ei olnud kinnisvarabuumi. Seal kasvasid palgad veidi aeglasemalt kui Eestis ja kinnisvarahinnad nende palkade tempos. Seetõttu on kinnisvara ostujõud Lätis läbi nende aastate olnud muutumatu, kuid meil kallines 2019. aasta lõpuga võrreldes kinnisvara lausa 25 protsenti rohkem kui palgad. See areng on eelmise aasta keskelt pöördunud ja Eesti kinnisvarasektor kannatab oluliselt. Leedu kinnisvara hinnad kasvasid veidi rohkem kui palgad, kuid hinnanguliselt kasvas seal suurenenud rahvastiku arvelt ka ostujõud.
Kolmandaks. Eestis oli kõige suurem osa majanduskasvust seotud iduettevõtetega. Need aga kannatavad tõusvate intressimäärade keskkonnas eriti tugevalt. Nii oli ka sideteenustel Eesti majanduslanguses eelmisel aastal väga suur roll.
Neljandaks. Leedus oli enne sõda avalikkuses suur emotsioon ja mure algava Venemaa sissetungi pärast. Hiljem asendus mure tegutsemistahtega. Eestis oli enne sissetungi pigem rahulik meeleolu, kuid pärast sissetungi tekkis negatiivne emotsioon. Läti avalikkuse emotsioon oli rohkem sarnane Leedu kui Eestiga.
Viiendaks. Eesti ettevõtted on eriti tugevalt seotud Rootsi kinnisvaraturul toimuvaga. Seal ei ole nõudlust meie valmismajadele, eriprojektidele, ehituskonstruktsioonidele ega sisustuskaupadele. Rootsi eluaseme ehitusmahud on sel aastal oodatavalt vaid pool 2021. aasta asemest. Seda ei ole võimalik muude turgudega kiirelt ja kergelt kompenseerida.
Kuuendaks. Eesti taastus koroonakriisist kõige kiiremini ja tugevamalt. Kui vaadata majanduse aktiivsust võrreldes 2019. aasta viimase kvartaliga, siis pea tervel 2021. aastal ületas Eesti majandus Leedu taset 2 protsendi võrra ja Läti oma lausa 5 protsendi võrra. Meie praegune suurem langus tuleneb osaliselt ka vahepealsest kiirest tõusust.