:format(webp)/nginx/o/2023/06/09/15378740t1h18db.jpg)
Iganenud tootedisain on hääbumas koos Arktika liustikega. Ühiskondlik vastutustunne, karmistuvad nõuded ja tarbijateadlikkuse kasv on meid viimas üha kiiremini ringmajanduse poole. Võitjad on need, kes kohanevad kiiresti, kirjutab EASi ja KredExi ühendasutuse roheteenuste projektijuht Anet Adamson.
80 protsenti toote keskkonnamõjust määratakse disainietapis. Seetõttu mängib suurt rolli ringmajandusele üleminekul ressursitõhusa disaini rakendamine toodete ja teenuste arendamisel. Ringdisain on lineaarse tootmissüsteemi järgmine tase, milles on esikohale seatud looduskeskkond ja innovaatilised lahendused.
Ringdisaini idee võib tunduda pealtnäha abstraktne. Arvatakse, et jutt käib keskkonnasäästlikest joogikõrtest ja taaskasutatavatest pudelitest või on hoopiski tegu tühipalja sõnakõlksuga, mida ettevõtted kasutavad, et end «rohelisemana» näidata. Tegelikult on tegemist äärmiselt väärtusliku toote väljatöötamise printsiibiga, kus juba disainifaasis mõeldakse teadlikult sellele, et toorme hankimine ja toote kasutamine ei koormaks keskkonda ning toode ise oleks eluea jooksul parandatav ning selle lõpus taas ringlusse suunatav.
Ringdisaini puhul ei ole sugugi välistatud, et varasemast tootmisettevõttest saab hoopis teenusettevõte. Renditeenust pakkudes saab tootja enda töötajaid rakendada ka toote kasutusfaasis, näiteks hoolduse ja remondi käigus. Suurepärane näide on Tallinnas tegutsev Stella Soomlais Stuudio, kes on enda ärimudeli muutmise käigus toonud tootevalikusse enne ostu sooritamist esmalt toote testimise. Stuudio suudab pakkuda pea kõike ringmajanduse printsiipidest lähtuvalt – renditeenus, hooldus, parandus ja eluea lõpus uuele ringile suunamine.
Hea ringdisaini näide on mõne poolt palavalt armastatud ja teiste poolt tuliselt vihatud elektritõuksid. Jättes liiklejate eelistused kõrvale, on elektritõukside rendisüsteem ehe näide ringmajandusest. Nimelt ringdisaini seisukohast on kõige olulisem toote või teenuse funktsioon, mitte asja omamine. Kui iga elektritõukeratta rentija omaks hoopis isiklikku ratast, oleks globaalselt väärismetallide ja muu tooraine vajadus kordades suurem. Jagamismajandus võimaldab aga mitmel teenusetarbijal kasutada ühte ratast ja sellega anda panus ressursside kaevemahtude vähendamisesse. Funktsioon saab edukalt täidetud ka renditeenuse puhul.
Kui mõelda suuremalt ja süsteemsemalt, siis tasub vaadata Skandinaavia riikide poole, kes on vallutanud kõik maailma ringmajanduse edetabelid. Näiteks Taanis asuv Kalundborgi tootmispiirkond ühendab omavahel 16 ettevõtet erinevatest sektoritest. Need tööstusettevõtted on viimased 50 aastat tõstnud keskkonnahoiu konkurentsihimust ettepoole ning kasutavad üksteise jääke oma tootmises, toimetades nii unikaalses sümbioosis. Kokku säästavad nad igal aastal 4 miljonit kuupmeetrit vett, 586 000 tonni CO2 ja päästavad 62 000 tonni materjale sattumast jäätmeteks.
Kusjuures taanlastest inspireerituna lükkas Eestis mõni aasta tagasi Accelerate Estonia elu sisse materjalivoog.ee platvormile, mis võimaldab ka meie tootjatel enda jääke veebipõhisel platvormil väärindada.
Ringdisaini vajalikkus tõusis tähelepanu alla koroonakriisi ajal ja Ukraina sõja alguses, mil tooraine kättesaadavus langes ning ettevõtetel tekkisid tarneprobleemid, mis tõstsid omakorda tootmiskulusid. Ka kliimaeesmärke ja tarbijate kasvavat teadlikkust silmas pidades on selge, et keskkonnasäästlik ettevõtlus on soodsam valik.
Detailideni läbi mõeldud tootedisain hindab juba materjalide valiku faasis tooraine kättesaadavust ja selle keskkonnamõjusid. Ebapopulaarsete valikute hulka kuuluvad raskesti hangitavad või ammenduvad ressursid. Esmajärjekorras valitakse kasutatavad toorained just taastuvate ressursside seast, vaadatakse ümbertöödeldud materjalide suunas ning hangitakse võimalikult lähedalt, et minimeerida transpordi jalajälge. Tooraine maksimaalne kasutus aitab vähendada sisendkulusid ja hoida kokku näiteks ka jäätmeveolt.
Ringmajanduse põhimõtete järgimine suunab ettevõtteid aina usinamalt vastutama toodete eest ka nende eluea lõpul, kasutades selleks laiendatud tootjavastutust. See tähendab, et tarbija saab toote tagastada selle eluea lõpus, mille järel suunatakse toode uuesti ringlusesse, vähendades taas esmase tooraine vajadust.
Selleks et ringdisaini oma ettevõttes rakendada, tuleks esmalt hinnata hetkeolukorda. Seejärel tutvuda teemadega, nagu ringsed ärimudelid, materjalikasutuse optimeerimine, sisendmaterjalide valik, ressursitõhus tootmine, toote eluea pikendamine, tootmisjääkide kasutamine ja toote-teenuse paradigma muutus. Probleemistikule tuleks läheneda süsteemselt. Mitte midagi ei tohiks jääda juhuse hooleks ja iga tootedetail ning teekond tuleks tervikuna üksipulgi läbi mõtestada.
Kuna looduskeskkond ja -ressursid ei oota inimtegevuse järele, vaid taanduvad omasoodu, siis täna tuleks kõigil tööstusettevõtetel maksimaalsel kiirusel rohepöörde kurv läbida. Ka majanduslikult ei ole mõistlik jääda ootama Euroopa Liidu direktiivide jõustumist, sest kliimaeesmärke silmas pidades tuleb neid pigem juurde, kui jääb vähemaks. Keegi ei soovi olla sabassörkija ning võitjateks kiputakse kroonima üldjuhul neid, kes trendidega esimeste seas kaasa spurdivad.
Ringdisaini meistrikass – neile, kes soovivad konkurentsieelist
Ringdisaini meistriklass on EASi programm, kus 10 ambitsioonikat ettevõtet saavad süsteemselt läbi mõelda, kuidas muuta rohepööre oma ettevõtte konkurentsieeliseks. Meistriklass toob rahvusvahelised ringmajanduse ja jätkusuutlikkuse parimad teadmised Eesti ettevõteteni.
Koolitusprogrammi on koostanud ja viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud Ethica Finlandi eksperdid, kes pakuvad globaalset vaadet ja kogemusi töötamisest ringsete ärimudelitega sellistes ettevõtetes, nagu Lumene, Paulig Group, Lidl, Ensto, UPM, Marimekko, P&G Braun, Nepra Wear, Oulun Energy jne.
Koolitajaid toetavad Eestis tunnustatud disainijuhid, kes abistavad ettevõtteid töötubades ja töötubade vahelisel ajal. Meistriklassist väljutakse toote või selle prototüübiga, mis arvestab viimse detailini selle ringjat elukaart.