SEB majandusanalüütik selgitab, miks hinnatõusu tempo võib lähiajal langeda
9. juuni 2023, 14:51
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Eesti inflatsiooninumbrid viimastel kuudel jäänud varasemast küll tagasihoidlikumaks, ent üldine hinnataseme tõus on aina enam hakanud majanduselu rusuma.
«Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest,» märkis Nestor SEB iganädalases majanduskommentaaris.
Analüütik tõi välja, et viimased tarbijahinnaindeksi numbrid näitavad, et selle aasta mais oli elu Eestis 11,3 protsenti kallim kui samal ajal 2022. aastal. Võrreldes eelnevate kuude, eriti 2022. aasta suvega, tundub praegune inflatsiooninäit aga juba isegi tagasihoidlik.
«Ent tuleb tõdeda – elu Eestis on muutunud kalliks. Vaadates tarbijahindade muutumist kuises võrdluses, võib siiski leida ka positiivset. Nimelt oli mai hinnatõus eelneva kuuga võrreldes ümmargune null. Hinnatõusu pidurdumist on oodatud juba pikemat aega, kuid siiani suurema tulemuseta. Täit kindlust, et olukord selliseks nüüd jääbki, muidugi ei ole. Veel aprillis suurenes hinnatase kuises võrdluses kaks protsenti,» nentis Nestor.
Lootust, et praegune hinnatõusu pidurdumine kestma jääb, tema hinnangul siiski on. «Põhjust selleks annavad mitmed tegurid. Kui rääkida tarbijahinnaindeksit enim mõjutavatest komponentidest – energia ja toiduainehinnad – siis on mõlemas vallas olnud positiivseid arenguid,» lausus analüütik tuues näiteks, et maagaasi hind Euroopas on langenud tänaseks juba alla taseme 30 euro megavatt-tunnist.
«Kui järgmine talv just väga krõbedalt külm ei tule, elab Euroopa selle kenasti üle. »
Ka Euroopa gaasihoidlad on hooaja tavapärasega võrreldes pilgeni täis ja jõuavad analüütikute prognoosil novembriks ilmselt 90-protsendise täituvuseni. «Kui järgmine talv just väga krõbedalt külm ei tule, elab Euroopa selle kenasti üle. Alla 80 dollari barrelist hinnatasemel on viimastel nädalatel püsinud ka nafta hind, mida eurooplaste jaoks omakorda võimendab euro tugevnemine dollari suhtes,» lisas Nestor.
Eestlaste jaoks on viimasel ajal suureks probleemiks olnud toiduainehindade kiire kallinemine, mis ei lähe analüütiku sõnul kokku toidutoorme hindade alanemisega maailmaturul. «Õnneks tõi maikuu siin kaasa olulise muutuse, kus aprilliga võrreldes toit ja mittealkohoolsed joogid isegi protsendikümnendiku võrra odavnesid. Aastases võrdluses maksis toit muidugi endiselt 20 protsenti rohkem, kuid järgnevate kuude kõrgem võrdlusbaas on ka seda numbrit kiirelt vähendamas,» selgitas Nestor.
Eesti inflatsiooni on tema sõnul varasemalt tugevalt tagant kütnud majapidamiste üllatavalt kõrge entusiasm tarbida, mis on võimaldanud kaupmeestel pidevalt hindasid kergitada. Nüüd viimaks tundub, et kriitiline piir on ületatud ja tarbijad on asunud jalgadega hääletama.
«Nimelt on jaekaubanduse müügimahu langus muutunud viimaste kuudel juba kahekohaliseks ning kahanema on hakanud isegi kaupluste käive nominaalhindades. Ehk just seetõttu näib vaibumas olevat ka hinnatõus. Riided ja jalatsid, mis veel näiteks märtsis kallinesid kuises võrdluses 4,5 protsenti, maksid mais aprilliga võrreldes ainult 0,5 protsenti enam. Majapidamiskaupade puhul piirdus kuine hinnatõus isegi 0,1 protsendiga,» tõi ta välja.
Meelelahutus läks soodsamaks
Seis on analüütiku sõnul paranenud ka teenuste poolel. «Ehk kõige üllatavam oli maikuise inflatsioonistatistika puhul vaba aja veetmise odavnemine. Need teenused oli aprilliga võrreldes maikuus isegi 0,7 protsenti soodsamad,» rääkis Nestor.
Kui kaubanduses on nõudlus selgelt vähenemas, siis oluliselt suurem on tema sõnul olnud inimeste tung restoranidesse, baaridesse ja reisima. «Seetõttu jätkus mais toitlustus- ja majutusasutustes veel ka kiire hinnatõus, mis kuises võrdluses oli 1,4 protsenti ja aastases 12 protsenti. Ettevaates võiks siiski ka selles valdkonnas oodata teatavat rahunemist, mis nõudlust ja edasist hinnatõusu piirama hakkab,» prognoosis Nestor.
Hinnatõusu aeglustumisele loodetakse täna tema sõnul ka Euroopas. «Euroala maikuune inflatsioon piirdus mais 6,1 protsendiga. Viimati oli inflatsioon sellest madalam pea poolteist aastat tagasi 2022. aasta veebruaris. Euroala madalama inflatsiooni taustaks oli asjaolu, et mitmes suures riigis jäi mai hinnakasv analüütikute ootustele alla. Nii mõõdeti näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal viimase aasta kõige madalam inflatsioon, vastavalt 6,3 protsenti ja 6 protsenti. Veel aprillis tõusid tarbijahinnad Saksamaal 7,6 protsenti ja Prantsusmaal 6,9 protsenti. Teisalt kujunes näiteks teenusmajandusest väga sõltuvas Itaalias inflatsioon oodatust isegi kõrgemaks, ületades endiselt 8 protsenti,» selgitas Nestor.
Toidu- ja energiahindade tõusu aeglustumine on hea märk
Sarnaselt Eestile on analüütiku sõnul ka mujal Euroopas inflatsiooni pidurdamas soodsamad energiahinnad ja toiduainete hinnatõusu aeglustumine. Samas annab majanduses aina enam tunda ka intressimäärade tõus, mis just kõrgema võlakoormusega majapidamistega riikides on selgelt vähendamas selle raha hulka, mida tarbijad saavad kulutada.
«Euroala inflatsiooni pidurdumine on tekitamas nüüd ka lootust, et peagi jõuab lõpule Euroopa keskpanga intressitõusude tsükkel. Euroopa keskpanga nõukogu koguneb järgmise nädala neljapäeval, et oma edasistest plaanidest teada anda. Praeguse seisuga ei ole küll kahtlust, et sel korral järjekordne intressitõus meid ees ootab. Tõsi, sarnaselt eelmisele korrale küll vaid 0,25 protsendi mahus,» nentis Nestor.
Nii SEB kui turgude ennustus on täna, et intresse tõstetakse peale seda veel korra juulis, kuid sealtmaalt kehtima hakkav 3,75-protsendine hoiuseintressimäär ongi tipmine määr, mis mõneks ajaks kehtima jääb. «Kui sellega tõepoolest inflatsioon kontrolli alla saadakse, siis võiks kunagi hoopis oodata, et majanduse taaskäivitamiseks laenamise hinda pisut allapoole tuuakse,» võttis ta kokku.