Mertsina: Venemaa-vastased sanktsioonid on meie importi tugevalt mõjutanud

Tõnu Mertsina
, Swedbanki peaökonomist
Copy
Tõnu Mertsina
Tõnu Mertsina Foto: Tairo Lutter

Kui Eestist eksporditud kaupade väärtus vähenes aprillis neli protsenti, siis Eesti päritolu kaupade ekspordi langus oli isegi seitse protsenti. Eesti päritolu kaupade eksport on vähenenud järjest juba alates möödunud aasta novembrist. Selle aasta esimese nelja kuuga on eksport vähenenud jooksevhindades üheksa protsent, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kaupade lõikes mõjutasid aprillis Eesti päritolu kaupade eksporti kõige enam puittoodete, mineraalsete õlide, mobiilisideseadmete, keemiatööstustoodete ja mööbli väljaveo vähenemine. Selle aasta esimese nelja kuuga tuli suurem osa koguekspordi langusest mineraalsetest õlidest, kuid suure mõjuga oli ka mobiilisideseadmete väljaveo vähenemine. Esialgsetel andmetel näitas mineraalsete kütuste eksport aprillis püsivhindades küll kasvu, kuid paljuski eelmise aasta aprilli madalama võrdlusbaasi tõttu. Aasta esimese nelja kuuga on selle kaubagrupi väljaveo mahu vähenemise olnud suur.

Kõige enam on vähenenud eksport USA-sse

Riikide järgi vähenes nii aprillis kui aasta esimesel neljal kuul eksport enim USA-sse, kuhu veeti vähem elektriseadmeid, sealhulgas mobiilisideseadmeid. Aasta esimese nelja kuuga on eksport vähenenud enim veel Hollandisse, Egiptusesse ja Šveitsi. Suurenenud on aga Eesti päritolu kaupade eksport rohkem Soome, Singapuri, Hispaaniasse, Rootsi ja Leetu. Aprillis kasvas eksport enim aga Singapuri, Türgisse ja Hollandisse. Singapuri ja Hollandisse veeti rohkem peamiselt mineraalseid õlisid, Türgisse aga metalltooteid.

Venemaale kehtestud sanktsioonid on olnud tugeva mõjuga

Venemaa osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis on aegamööda vähenenud – kui kaks aastat tagasi oli Venemaa osakaal kaks protsenti, eelmisel aastal 1,4 protsenti, siis selle aasta esimesel neljal kuul 1,1 protsenti.

Kiiremini on langenud aga Venemaa päritolu kaupade sisseveo osakaal Eesti koguimpordis – vastavad osakaalud olid 11,2 protsenti, 8,1 protsenti ja sel aastal vaid üks protsent. See näitab, et sanktsioonide mõju meie idanaabri vastu on Eesti väliskaubandusele, eriti impordile, tugeva mõjuga olnud.

Eesti ekspordihinnad on kasvanud enamikest kaubanduspartneritest kiiremini

Ekspordi ja impordihindade kasv jõudis tippu eelmise aasta keskel ja on seejärel kiiresti aeglustunud. Kui suurema osa eelmisest aastast ületas impordihindade kasv ekspordihindade kasvu ehk kaubandustingimused olid Eesti ettevõtetele ebasoodsad, siis alates eelmise aasta lõpust on olukord vastupidine. Eksporditavate kaupade hinnad kasvavad nüüd imporditud sisendite hindadest kiiremini.

Samas, kui võrrelda viimase kahe aasta jooksul toimunud Eesti ekspordihindade kasvu meie suuremate kaubanduspartnerite hindadega, siis on need praeguseks kasvanud Rootsiga umbes sama palju, veidi enam kui Soomes, kuid oluliselt rohkem kui Lätis ja Saksamaal. Nii on ka Eesti ettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime välisturgudel oluliselt halvenenud. Küll on aga Eesti kaupade osakaal Soome ja Rootsi impordis, pärast koroonakriisis toimunud kukkumist, uuesti suurenemas.

Kaupade ekspordi lähiaja väljavaated veel paranemist ei näita

Eesti ettevõtete osakaal, kelle jaoks ebapiisav nõudlus piirab äritegevust, on tõusnud juba 68 protsendini. Samuti on jätkanud halvenemist tööstusettevõtete ootused eksporditellimuste kohta. Euroala majandus, kuhu läheb pool meie kaupade ekspordist, on olnud kaks kvartalit järjest languses. Rootsi ja Soome SKP esimeses kvartalis suurenes veidi, kuid aasta kokkuvõttes ootame nendes riikides, eriti Rootsis, siiski langust. Olukorra halvenemine kinnisvaraturul ja üldine nõudluse nõrgenemine meie eksporditurgudel halvendavad jätkuvalt, vähemalt lähiajal, Eesti kaupade ekspordi väljavaateid.

Tagasi üles