Euroopa Komisjon: Eesti on olmejäätmete reformides graafikust maas
9. juuni 2023, 10:57
Euroopa Komisjon esitas Eestile ja veel 17 liikmesriigile soovitused jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks.
Komisjon toob oma värskes aruandes välja liikmesriigid, kus võivad jääda saavutamata 2025. aasta eesmärgid olme- ja kõigi pakendijäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu kohta ning 2035. aasta eesmärk prügilasse ladestamise kohta. Kui üheksa liikmesriiki – Austria, Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Saksamaa, Sloveenia, Taani ja Tšehhi – on 2025. aasta eesmärkide saavutamisel graafikus, siis 18 liikmesriigil võivad üks või mitu 2025. aasta eesmärki jääda saavutamata, teatas komisjoni Eesti esindus.
Eestil, Hispaanial, Iirimaal, Lätil, Soomel, Portugalil, Prantsusmaal ja Rootsil võib jääda saavutamata olmejäätmete eesmärk. Bulgaarial, Horvaatial, Küprosel, Kreekal, Leedul, Maltal, Poolal, Rumeenial, Slovakkial ja Ungaril võivad jääda täitmata nii olmejäätmetega kui ka üldised pakendijäätmetega seotud eesmärgid. Mõnes riigis ladestatakse endiselt enamik olmejäätmeid prügilasse ja need riigid ei suuda tõenäoliselt saavutada ka 2035. aastaks seatud prügilasse ladestamise eesmärki. Komisjon esitab neile liikmesriikidele soovitused, millega kaasneb pidev rahaline toetus ja tehniline tugi.
Eurooplased tekitavad komisjoni teatel iga inimese kohta aastas keskmiselt 530 kilogrammi olmejäätmeid, mis on kodumajapidamiste jäätmed ja sarnased ettevõtetes tekkivaid jäätmed. Kuigi olmejäätmeid võetakse üha enam ringlusse ja ladestatakse prügilasse üha vähem, on need endiselt käitlemiseks üks keerulisimaid jäätmevooge. Euroopa Liidus. (EL) võetakse umbes 50 protsenti olmejäätmetest ringlusse või kompostitakse ja 23 protsenti ladestatakse prügilatesse.
Ka pakendijäätmeid tekib üha rohkem. Aastatel 2013–2020 kasvas tekkinud pakendijäätmete kogus kogu EL-is 15 protsenti, ulatudes peaaegu 80 miljoni tonnini. Praegu võetakse umbes 64 protsenti pakendijäätmetest ringlusse, kuigi see osakaal on materjaliti erinev. Ringlusse võetakse rohkem kui 75 protsenti paberi-, kartongi- ja metallpakenditest, kuid vähem kui 40 protsenti plastist, mis on probleemiks enamikus EL-i riikidest, kellest paljudel võib jääda saavutamata plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk.
Aruande kohaselt on jäätmekäitlustulemused EL-is väga erinevad. Mõnes riigis tuleb EL-i õigusaktides kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks veel palju ära teha ja vaja on rohkem reforme, eeskätt selleks, et tagada olmejäätmetest kolmandiku moodustavate biojäätmete töötlemine ja jäätmete liigiti kogumine, mis on ringlussevõtu eeltingimus, ning parandada andmete kvaliteeti. Enamikus EL-i riikides on siiski käsil või kavandatud jäätmereformid ringlussevõtumäära parandamiseks, millest mõned peaksid juba lähiaastatel tulemusi andma.
Komisjon esitas soovitused neile 18 liikmesriigile, kus peamised 2025. aasta ringlussevõtueesmärgid võivad jääda saavutamata. Soovitatakse mitmesuguseid meetmeid: ringlussevõtuks sobimatute jäätmete tekke vähendamine, korduskasutamise ja jäätmete liigiti kogumise suurendamine, jäätmetöötluses sortimis- ja ringlussevõtusuutlikkuse suurendamine, juhtimise parandamine, majanduslike vahendite väljatöötamine ning teadlikkuse suurendamine.