Luminor: Eesti ekspordipartnerite majandus on madalseisus, lähiajal häid uudised loota pole
9. juuni 2023, 10:21
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul lähiajala Eesti väliskaubanduses nõudluse poole peal kiiresti häid uudiseid oodata ei ole, kuna euroala majanduslik kindlustunne halveneb ja Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduse käekäik on nõrk.
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta aprillis kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4 protsenti ning import 18 protsenti. Kõige suurema mõjuga olid mineraalsete kütuste ning puidu ja puittoodete kaubavahetuse vähenemine.
Uusküla märkis, et Eesti päritolu kaupade eksport, mis oli aasta alguses põhja saavutanud ja märtsis väikest tõus näidanud, on aprillis paraku taandunud 90 miljoni euro võrra, tervelt kaheksa protsenti.
«Eksport Rootsi on aastatagusega võrreldes 14 protsenti väiksem ja eksport Venemaale 11 protsenti väiksem.»
«Eks järgmised kuud näitavad, kas märts oli erandlikult hea kuu või aprill erandlikult halb. Kuna aga euroala majanduslik kindlustunne halvenes ja meie peamiste kaubanduspartnerite majanduse käekäik on vähikäik, siis meie kaupade välisnõudlusest kiiresti häid uudiseid oodata ei ole. Eksport Rootsi on aastatagusega võrreldes 14 protsenti väiksem ja eksport Venemaale 11 protsenti väiksem. Seda isegi eurodes mõõdetuna, mis tähendab, et tegelikud mahud on veelgi rohkem langenud. Meie oluliseks ekspordipartneriks on märtsis saanud Türgi,» kommenteeris ökonomist.
Tema sõnul oli eelmise aasta märtsist toimunud impordibuum seotud sõja algamisele seotud paanikaga, kus prooviti suurendada varusid, ent see on lõppenud. «Lisaks oli aasta esimeses pooles märkimisväärne tarbimisbuum hinnatõusuootuses ning see jõudis ka välja väga otseselt meie impordinumbritesse. See aeg on läbi saanud ning import taas normaliseerunud. Aasta alguse kaubandusdefitsiit on enam-vähem selles suurusjärgus, kus ta oli enne koroonaperioodi. Selline defitsiit üldjuhul seletatav kasvava majanduse eripäraga kus vaja on välisinvesteeringuid ja tulevaste tulude arvelt julgetakse tarbida. Praegune defitsiit ei tähenda suuri välisinvesteeringuid, pigem on hoopis varasemate säästude kulutamine,» selgitas Uusküla.
«Meenutagem, et turismisektoril läheb kenasti võrreldes aastataguse ajaga ja loomulikult märksa paremini kui kahe ja kolme aasta taguse ajaga. See valdkond on positiivselt panustamas meie ühisesse teenuste ekspordi bilanssi ning rikkusesse ja maksutuludesse. Majanduse erinevad valdkonnad käivad erinevaid radu ning vaid kaubandusele keskendumine ei anna terviklikku pilti toimuvast,» lisas ta.