Kaubavedu Eestisse on aastaga kõvasti langenud

Kaubavedu Muuga sadamas. Pilt on illustratiivne Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta aprillis kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes neli protsenti ning import 18 protsenti.

Kõige suurema mõjuga olid mineraalsete kütuste ning puidu ja puittoodete kaubavahetuse vähenemine, teatas statistikaamet.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. «Kui tänavu aprillis oli kaubavahetuse puudujääk 227 miljonit, siis mullu samal ajal oli see 532 miljonit eurot, mis tähendab, et puudujääk on ligi 305 miljoni euro võrra vähenenud. Ent jätkuvalt on tavapärane see, et Eestis imporditakse kaupu enam kui eksporditakse,» kommenteeris Leppmets.

Kaupadest eksporditi aprillis kõige enam elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Enim ehk 53 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete väljavedu. Järgnesid puidu ja puittoodete väljaveo vähenemine 38 miljoni euro võrra ning mitmesuguste tööstustoodete ekspordi vähenemine 14 miljoni euro võrra.

Enim, 27 miljoni euro võrra, suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu. Järgnesid transpordivahendid 25 miljoni euro suuruse suurenemise ning mehaaniliste masinate eksport 11 miljoni eurose suurenemisega. Eesti päritolu kaupade osatähtsus ekspordis langes aastases võrdluses kaks protsendipunkti, moodustades tänavu aprillis 68 protsenti koguekspordist.

Eksporditakse peamiselt Soome

Kaupu eksporditi aprillis Eestist kõige enam Soome, mis moodustas 15 protsenti Eesti koguekspordist. Järgnesid Läti 13 protsendi ja Rootsi 9 protsendiga. Soome eksporditi enim elektriseadmeid, sealhulgas staatilisi muundureid, Lätti mineraalseid tooteid, sealhulgas maagaasi, ning Rootsi elektriseadmeid, sealhulgas kommunikatsiooniseadmeid.

Enim vähenes kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse, Guatemalasse ja Rootsi. Ameerika Ühendriikidesse viidi varasemast vähem elektriseadmeid, Guatemalasse mineraalseid tooteid ning Rootsi metalli ja metalltooteid. Enim kasvas kaupade eksport Türki, Singapuri ja Hollandisse. Türki viidi mullusest enam metalli ja metalltooteid ning Singapuri ja Hollandisse mineraalseid tooteid.

Aprillis imporditi kaupadest enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kõige enam ehk 232 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete sissevedu. Järgnesid metalli ja metalltoodete 58 miljoni euro võrra ning puidu ja puittoodete impordi vähenemine 50 miljoni euro võrra. Enim ehk 23 miljoni euro võrra kasvasid nii põllumajandussaaduste ja toidukaupade kui transpordivahendite import. Järgnes elektriseadmete sisseveo kasv 19 miljoni euro võrra.

Eesti peamine impordipartner aprillis oli 15 protsendiga koguimpordist Soome, järgnesid Saksamaa 11 protsendi ja Läti ning Leedu 10 protsendiga. Soomest ja Lätist imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, sealhulgas maagaasi, Saksamaalt transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid, sealhulgas mineraalseid õlisid.

Kaupade vedu Venemaalt vähenes

Enim vähenes kaupade sissevedu Venemaalt, Leedust ja Soomest, kust imporditi mullusest vähem mineraalseid tooteid. Venemaalt ja Leedust osteti vähem mineraalseid õlisid ning Soomest elektrienergiat ja kergõlisid.

Kasvas kaupade import Taanist, Ameerika Ühendriikidest ja Tšehhist. Taanist toodi Eestisse mullusest enam mehaanilisi masinaid ja elektriseadmeid, sealhulgas mootoriosi ja tuulegeneraatoreid, Ameerika Ühendriikidest elektriseadmeid, sealhulgas nutitelefone, ning Tšehhist transpordivahendeid.