Elering avas uue kõrgepingeliini, mis tõstab varustuskindlust riskistsenaariumite korral

Eleringi juht Taavi Veskimägi. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Sel nädalal pingestas Elering täielikult uuendatud Tartu-Valmiera kõrgepingeliini, mis koos varakevadel töösse pandud Balti-Tartu kõrgepingeliiniga moodustavad ühe Eesti ja Läti vahelise elektriühenduse. Eleringi teatel on tegemist väga olulise verstapostiga Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimisel Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul suurendab uuendatud Eesti-Läti elektriühendus oluliselt Eesti varustuskindlust ka riskistsenaariumite korral. «See ühendus vähendab oluliselt riski meie elektrisüsteemile, kui peaks toimuma Balti riikide erakorraline eraldumine Vene elektrisüsteemist. Tänu sellele uuendatud ühendusele oleme järgmiseks talveks palju paremini valmis,» ütles Veskimägi pressiteates.

Lisaks võimaldab selle esimese ajaloolise Eesti-Läti ühenduse valmimine alustada teise nõukogudeaegse Eesti ja Läti elektriühenduse uuendamisega. «Vastavalt muutunud geopoliitilisele olukorrale on Elering teinud suuri pingutusi ja toonud teise Eesti-Läti elektriühenduse uuendamise algselt plaanitust oluliselt varasemaks. Oleme juba alustanud selle ühenduse rekonstrueerimise töödega ning 2025. aasta oktoobri asemel saab selle ühenduse uuendatud kujul töösse 2024. aasta lõpuks,» lisas Veskimägi.

Ühenduse rekonstrueerimisel oli suur roll ka Läti kolleegidel, kes ühenduse Lätis asuvad ajaloolised õhuliinid samuti õigeaegselt rekonstrueerisid. «Mul on hea meel, et koostöös Eleringi kolleegidega sai Eesti-Läti esimene elektriühendus vaatamata tarneraskustele õigeaegselt valmis ja ma olen kindel, et selle projekti järgmine oluline osa – teise Eesti-Läti ajaloolise ühenduse uuendamine jätkub plaanipäraselt ja see annab meile võimaluse sünkroniseerida Balti riikide elektrisüsteemid edukalt Mandri-Euroopaga,» ütles Läti süsteemihalduri AST juhatuse esimees Gunta Jēkabsone.

Lisaks sellele, et poolele teele on jõutud ajalooliste Eesti-Läti ühenduste rekonstrueerimisega, on olulise verstapostini jõudnud ka Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumiseks vajalike sünkroonkompensaatorite ehitus. Eestisse tuleb neid kokku kolm – Püssi sünkroonkompensaatorjaam töötab, Kiisa sünkroonkompensaatori hoone on valmis ja suuremad seadmed paigaldatud ning ka Viru jaama ehitus on alanud. Töös on ka veel hulk väiksema mahuga objekte ja IT- ning juhtimissüsteeme.