Selgus majas: üle poole Eestist on metsaga kaetud

Läbi metsa Saarlasõ külla viiv tee lubab sõita vaid aeglaselt ning loota, et keegi vastu ei juhtu tulema. Foto: Arved Breidaks

Keskkonnaagentuuri neljapäeval avaldatud statistilise metsainventeerimise (SMI) andmete kohaselt on Eestis metsaga kaetud 51,3 protsenti pindalast.

Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 60 protsendi ning metsavaesemad Tartumaa ja Põlvamaa, teatas keskkonnaagentuur.

Eesti metsast 49 protsenti moodustavad okaspuu- ning 51 protsenti lehtpuumetsad. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksi sõnul on puuliikide osakaalud jäänud võrreldes varasemate aastatega samaks. Viimastel aastatel on tõusutrendis segapuistud ehk nende metsade osakaal, kus kasvab kolm või enam erinevat puuliiki.

«Segametsade hulga kasv annab lootust, et metsad on tulevikus tervemad – üheliigilised puistud on vastuvõtlikumad kahjuritele ja haigustele,» selgitas Denks. Samuti on suurenenud vanade metsade pindala.

Aastaga on kasvanud kaitsealuste metsade osakaal ulatudes metsainventuuri andmetel 31 protsendini. Seejuures on enim suurenenud range kaitse all oleva metsamaa osakaal, mis moodustab 18,1 protsenti. Selle näitajaga on Eesti Euroopa riikide seas kolmandal kohal pärast Liechtensteini ja Itaaliat.

Metsa tagavara juurdekasv oli eelmisel aastal kokku 15,6 miljonit tihumeetrit. Metsa tagavara langes 457 miljoni kuupmeetrile, kuid tulevasteks aastateks on Denksi sõnul näha stabiliseerumise märke.

Raiemaht kasvas 2022. aastal eksperdihinnangu alusel 10,9 miljonilt ruutmeetrilt 11,4 ruutmeetrini. Raiemaht riigimetsas püsis varasemal tasemel moodustades Eesti kogu raiemahust pea kolmandiku. Eksperdihinnang koostatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse tegeliku raie ja erametsa raiedokumentide ning kaugseire andmete alusel. See tähendab, et võrreldakse konkreetsetele aladele esitatud metsateatiste andmeid satelliidipiltidega, et näha, kas ala on tegelikult ka raiutud.