Päikeseelektrit tuleb hulgaliselt juurde, kuid võrk pigistab

Päikeseelektrijaam. Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Luik / Postimees Grupp

Lähema viie aasta jooksul lisandub plaanide kohaselt Eestisse üle poole tuhande gigavatt-tunni päikeseelektrit, kuid selle elektritoodangu vastuvõtmisel on üks kitsaskoht – Eleringi võrk.

Mai lõpus teatas Rootsi ettevõte, Stockholmi börsil noteeritud OX2, et hakkab Eestis arendama päikeseparke, mille esimese viie päikesepargi oodatav aastane energiatoodang on 500 gigavatt-tundi. See katab ettevõtte hinnangul 100 000 kodumajapidamise aastase vajaduse.

Samal päeval teatas ka Enefit Green, et investeerib 44 miljonit eurot ja alustab Eesti suurima päikesepargi rajamist Sopi-Tootsi taastuvenergeetika alale. See 74-megavatine päikesepark on plaanitud alustama tööd 2025. aasta alguses. Nende prognoositav aastane toodang on 75 gigavatt-tundi, mis katab ligi 22 500 keskmise Eesti majapidamise aastase tarbimise, teatas ettevõte. Sealse tuule- ja päikesepargi aastane toodang tuleb kokku olema 754 gigavatt-tundi, mis katab Enefit Greeni andmetel üheksa protsenti kogu Eesti elektritarbimisest.

Täna teatas Prantsuse ettevõte Mirova kolme päikesepargi rajamisest Eestisse, mille planeeritud koguvõimsus on 105 megavatti ning aastane prognoositav toodang ligikaudu 97 000 megavatt-tundi.

Võrk on kriitiline

«Võrguressurss on kõigi projektide puhul üks kriitiline küsimus,» tunnistas Enefit Greeni taastuvenergia arenduste juht Johann-Gustav Lend.

Riik on küll asunud tegelema pikalt broneeritud, kuid seni välja ehitamata jäänud liitumisvõimsuste vabastamisega. Lennu sõnul on see toonud osalist leevendust, kui probleem kindlasti püsib.

«Uute liitumiste puhul on nii, et neil tuleb lisaks konkreetse liitumispunkti rajamise kuludele Eleringi alajaamas kinni maksta ka liitumisega tekkivad vajalikud võrgutugevdused, enamasti kõrgepingeliinide läbilaskevõime suurendamine,» ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

OX2 Eesti projektijuht Hedi Konradi sõnul loodavad nad koostöös partneritega leida lahenduse ka võrgu probleemidele.

Tugevdused tuleb mõnikord teha teises geograafilises punktis võrreldes liitumise kohaga. Näiteks kui keegi tahab liituda Saaremaal suurema elektrijaamaga, tuleb võrku tugevdada teatud kohtades mandril. Iga liitumisega seotud muudatuste väljaselgitamiseks tuleb teostada keeruline arvutus, mis näitabki ära võrgu tugevdamise vajaduse.

«Eestis kehtib seaduse tasemel paika pandud põhimõte, et liituja maksab kinni kõik tema liitumisega seotud kulud. Kui konkreetse liituja elektrijaama liitumiseks on vaja võrku võimsamaks ehitada, et tema toodetav elekter võrku ära mahuks, siis kannab vastavad kulud see konkreetne liituja,» selgitas Köster.

Konkurents tiheneb

Eestil riiklik eesmärk on enne 2030: aastat taastuvenergia tootmist mitmekordistada ning see tähendab, et lisanduma peab nii päikese- kui tuuleelektrijaamu ning eeldatavalt vähemalt üks meretuulepark. Taastuvenergia ambitsioonikas eesmärk tähendab ka seda, et parkide arendajate vahel on tihedam konkurents ning ettevõtteid lisandub.

«Enefit Greenil on väga hea arenduskogemus ja selge kasvuplaan aastani 2026: meie eesmärk on suurendada Enefit Greeni taastuvenergia tootmisvõimsust neljakordseks ja me tegutseme selle alusel,» ütles Lend.

Praegu on Enefit Green avamas Eesti esimest tuule- ja päikese hübriidparki Lüganuse vallas ning Eestis on ehituses Baltikumi suurim taastuvenergeetika ala, kuhu samuti rajatakse nii tuule- kui ka päikesepark.

«Tahame olla osa Eesti üleminekust taastuvenergiale ning tuua uusi võimsusi turule nii kiiresti kui võimalik,» märkis Lend.

Euroopa raha tuleb appi

Elering on saanud Euroopa Liidult teatud konkreetse toetuse taastuvenergia liitmise soodustamiseks. Investeerime mõne lähema aastaga lisaks oma rahale ka 30 miljonit Euroopa raha ja see projekt tekitab juurde ligi 300 megavatti täiendavat liitumisvõimsust, seda peamiselt Lääne-Eestis.

Eleringi võrguga liituvad suured tootjad, kelle elektrijaamade võimsused ulatuvad enamasti kümnetesse megavattidesse. Väikesed tootjad liituvad jaotusvõrguga, enamasti Elektrileviga, ja ka seal kehtib sama loogika, et kui jaotusvõrk tahab juurde saada liitumisvõimsust Eleringi ülekandevõrgus, siis peab ta kulud kinni maksma.

Iga konkreetse liitumise ettevalmistus kestab ülekandevõrgus mitu aastat. Lisaks erinevatele ettevalmistustele, tuleb konkreetse liituja soovide täitmiseks vajalikud ehitustööd tellida riigihankega, millele järgneb liitumispunkti ja võimalike võrgutugevduste ehitus.

«Kuna praegu on liitumiste vallas buum, siis on ehitusfirmadel pikad järjekorrad ja hinnad kohati mitu korda kõrgemad kui veel mõni aasta tagasi,» märkis Köster.