Tõetund läheneb: Eesti hakkab peagi euroliidule peale maksma

Olemasolevad miljardid koguvad riigi rahakotis tolmu, samal ajal kui rahvale uusi makse välja mõeldakse. Foto: Elmo Riig

Euroopa Liit ütleb liikmesriikidele, et ärgu need vaadaku, kui palju liidu ühiskassasse sisse maksavad, sest saavad hoopis rohkem hüvesid vastu. Eesti aga peab vaatama, sest peagi ähvardab kätte jõuda hetk, mil maksame rohkem, kui ise raha saame.

Mullu maksis Eesti Euroopa Liidu ühiskassasse 382 miljonit eurot. See summa on aasta-aastalt tasapisi suurenenud ja kõikide perioodide peale kokku on Eesti panustanud liidu rahakotti 3,8 miljardi euroga. Vastu oleme saanud rohkem.

Kui praegust rahastusperioodi mitte arvesse võtta, sest siin pole raha õieti veel kasutussegi võetud, on Eesti saanud sealt tagasi suurusjärgus 12 miljardit eurot.

Euroopa Komisjon rõhutab oma dokumentides, et riigid ei tohiks liialt tähelepanu pöörata sellele summale, mida nad ise maksma peavad, sest hüved, mida riigid Euroopa Liidust saavad, kaaluvad makstud summad kaugelt üles.

Kuid Eestile võib terendada õige pea hetk, mil puhtalt rahalises vääringus on tasud suuremad kui saadavad hüved: riik jõuab netomaksjate hulka.