Eesti panga ökonomistid: kaupmehed on pistnud osa toiduainete hinnalangusest enese taskutesse

Toidukorvi hind kallines tarbijale möödunud aastal enneolematult palju. Sel aastal on hinnakasv pidurdunud, aga mitte nii palju, kui võiks Foto: Urmas Luik

Kuigi toiduainetööstuse tootja- ning impordihindade kasv on viimastel kuudel pidurdunud, ei kipu muutus poelettidel kajastuma, kirjutavad Eesti Panga ökonomistid Sulev Pert ja Kaspar Oja.

Tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel mais 11,3 protsendini, kuid jäi möödunud kuuga võrreldes samale tasemele.

Eesti panga ökonomisti Sulev Perti sõnul on inflatsioonile aidanud piiri panna energiahindade odavnemine. «Energiahindade aastakasv pidurdus mais kolme protsendini. Maagaas ja mootorikütused odavnesid aastaga vastavalt 43 ja 14 protsenti, kuid soojusenergia hind oli jätkuvalt 11 protsendi võrra kallim. Tulevikutehingute põhjal võib eeldada, et aasta lõpuks gaasihinnad mingil määral tõusevad, kuid hakkpuiduturul on ootus, et hinnad alanevad. Seetõttu peaks ka soojusenergia hakkama järgmise kütteperioodi ajaks odavnema.»

Küll tõi Pert välja tõsiasja, et kuigi toiduainete toorainehinnad on samuti langenud, pole muutus poelettidele vastaval määral jõudnud. «Eelmise aasta lõpust on kohati odavnenud ka mõned toidutoorained ning hinnalangus on üle kandunud piimatoodete letihindadesse. Kaupmehed pole seni hindu siiski märkimisväärselt kohandanud, hoolimata sellest, et toiduainete nõudlus on aastaga langenud 8 protsenti,» tõi Pert välja.

Samale trendile rõhus ühismeedias ka teine Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. «Statistika näitab, et kunagi varem pole olnud toiduainete tootjahinna ja tarbijahinna kasvu erinevus nii suur kui praegu. Kiire inflatsioon teeb keeruliseks arusaamise, kui palju üks või teine toode maksma peaks ja selline segadus pakub hea võimaluse hindu tõsta,» kommenteeris Oja, lisades, et varem on toiduainete tarbija- ja tootjahinnad käinud üsna käsikäes.

Teenuste hinnakasv kiirenes mais statistikaameti andmetel 11,5 protsendini. Perdi hinnangul on numbri taga üüri, meditsiiniteenuste ja ühistranspordi kallinemine. «Teenuste hinnakasvus on suur roll tööjõukuludel ning palgakasv on püsinud kiire majanduslangusest hoolimata,» kirjutas Pert.

Eesti Pank prognoosib, et edaspidi hakkab hinnasurvet vähendama Eestit tabanud majanduslangus ja nõudluse kahanemine majapidamiste lisasäästude otsasaamise tõttu. «Majanduslanguse ajal on ettevõtetel raskem oma toodangu hinda tõsta ja kiire palgakasvuga toime tulla. Hindade kergitamise asemel tuleb kasumites järele anda või püsivamate raskuste korral tootmist optimeerida ja töökohti koomale tõmmata,» hindas Pert.