/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/02/14/15139267t1h55a7.jpg)
sti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles teisipäeval riigikogus toimunud avalikul arutelul riigi rahandusest, et riigi lähiaastate eelarve puudujääk kujuneb murettekitavalt suureks ja püsivaks.
Eesti Panga asepresident: riigi lähiaastate eelarve puudujääk on murettekitavalt suur (3)
Kaasiku sõnul tuleks parandada eelarvepositsiooni võimalikult kiiresti. «See on vajalik nii majanduse sisemise kui ka välise tasakaalu tagamiseks. Kiire hinna- ja palgakasv on praegu ohuks meie ettevõtete konkurentsivõimele ja kahtlemata eelarve puudujääk on see, mis võib seda konkurentsivõimet veelgi pärssida,» ütles Kaasik.
«Lisaks peame arvestama sellega, et mida hiljem me suurema võlakoormuse juures eelarve tasakaalu hakkame taastama, seda ulatuslikum on selle saavutamiseks vajalikud kärped ja seda ulatuslikumad on ilmselt ka need mõjud majandusele,» lisas asepresident. Kolmandaks tuleb Kaasiku sõnul läbi viia valitsussektori kulude ja maksusüsteemi põhjalik ülevaatus, et leida need poliitilised kokkulepped, kuidas tagada riigi rahanduse seisu paranemine püsivalt.
Kuigi möödunud aasta eelarve defitsiit ei kujunenud Kaasiku sõnul väga suureks, siis on oluline mõista, et see oli ajutine paranemine. «Kiire hinnakasvuga koos kasvasid kiirelt ka valitsuse tulud, kuid kulude poole kasv jõudis järele mõningase viiteajaga. Käesoleval aastal me näeme juba väga suurt eelarve defitsiiti, ligi poolteist miljardit eurot, ja erinevad prognoosid viitavad, et see suurusjärgus jääb ka püsima lähiaastatel,» nentis ta.
Tema hinnnagul on praegune sisemajanduse koguprodukti langus, mis eelmises kvartalis ületas 3 protsenti, väga eripärane, kuna tööturg ei ole väga tugevalt kannatada saanud. «Aga tõsi on see, et meil on eksportiv sektor, tööstussektor eelkõige, kus me näeme, et see mure on selgelt tajutavam, seal on nii tarneahelate probleemid kui ka nõudluse probleemid,» nentis Kaasik.
«Siin, kui küsida, kuidas riik saaks aidata, siis valitsuse täiendavad kulutused võivad hoopis tähendab seda, et neil on veel keerulisem oma töötajaid hoida töötlevas tööstuses, mitte kerge. Ehk me selles kontekstis praegu vähemalt ei näe, et peaks andma tuge majandusele. Samale järeldusele jõudsid ka Rahvusvahelise Valuutafondi eksperdid, kes siin äsja käisid,» lisas ta.
Samas möönis Kaasik, et majanduse olukord on ääretult ebakindel ja kui hakkab halvemini minema, siis võib olla asjakohane ka see, et valitsus teeb mingites valdkondades täiendavaid kulutusi.