/nginx/o/2023/06/06/15372744t1hfadd.jpg)
Aastatuhandete pikkuse ajalooga veinikultuuris on olulisele kohale tõusmas keskkonnateadlikud valikud kõikidel etappidel, alates viinamarjade kasvatamisest kuni joogi veinisõbra lauale toimetamiseni. Vastutustundlikust veinimajandusest rääkisime Eesti veinigurmaanidele Itaalia väiketootjatelt orgaanilisi- ja veganveinipärleid pakkuva ettevõtte VinSomnia juhi Annely Raunaga.
Veinitootmine on alati olnud tugevas sõltuvuses kliima- ja ilmastikutingimustest. Kuidas kliimamuutused valdkonda mõjutavad?
Kliima- ja ilmastikuolud on kriitilised faktorid nii traditsioonilises kui tööstuslikus veinitootmises, aga ka põllumajanduses tervikuna. Itaalias ja Prantsusmaal võib märgata tendentsi, et suved on üha kuivemad, kuumemad ja päikeselisemad. See mõjutab viinamarjade küpsemist, korjete planeerimist ning toob kaasa klassikaliste viinamarjasortide ja seeläbi ka veinide maitsenüansside struktuurimuutuseid.
Millised väljakutsed jätkusuutlikkuse vaatest on veinimaailmas hetkel aktuaalsed?
Orgaaniline, jätkusuutlik veiniviljelus on muutumas vältimatuks normiks, sel suunal liiguvad nii suured kui ka väikesed veinitootjad. Euroopa veinisüsteemi suuremateks väljakutseteks on neli globaalset trendi – jätkusuutlikkus, innovatsioon, turu deglobaliseerumine ja tarbimisharjumuste muutumine.
Üldine hoiak on, et tulevikus ei ole võimalik müüa veine, mis ei ole jätkusuutlikud, mahepõllumajanduslikud või mingil viisil sertifitseeritud. Teistmoodi tegutseda ei ole lihtsalt mõeldav, kuna veinitootmine on sõltuvuses veest kui ammenduvast loodusvarast, ja kliimamuutustest.
Kogu veinimaailm teadvustab endale, et jätkusuutlikkuse teema on eriti oluline turgudele pääsemise vaatenurgast. Jätkusuutlikkus võib saada turul eelduseks, nagu see on olnud ka muudel sertifitseerimisjuhtudel. Näiteks varasemalt on sarnast teed läbinud päritolu tõendamine HCCP järgi, hügieeni- ja sanitaargarantii, mis on tänapäeval iseenesestmõistetav turgudele pääsemise tingimus.
Mis loom on eetiline vein? Kas märgis «mahe», «orgaaniline», «vegan» või «biodünaamiline» pudeli sildil annab aimu toote ökoloogilisest jalajäljest?
Eetiline valmistamine hõlmab veine, mis on jätkusuutlikud, biodünaamilised, taskukohased ja toodetud õiglase kaubanduse tööjõuga. Mahevein on valmistatud keskkonda kahjustamata ja sertifitseeritud ökomärgised veinipudeli etiketil on kindlasti selle tõenduseks: jätkusuutlikkuse tagavad põllumehed, kes hoolitsevad selle eest, et nende tegevus ei põhjustaks negatiivseid keskkonnamõjusid.
Soovitus ja võti veinisõpradele rüüpe valikul on lihtne – tea täpselt ja vali hoolega, mida tarbid. Eeskätt tuleb siin appi usaldusväärne ostukoht või personaalne veinimüüja, kes tunneb detailselt veinimajasid ning on seeläbi teadlikkuse kanaldajaks veinitootja ja lõpptarbija vahel.
Kas Eesti veinigurmaanide jaoks on veini jätkusuutlikkuse aspekt oluline?
Eestis ei ole minu teada veel sellest vaatenurgast veinitarbija käitumist uuritud, aga meie turg on maailma võrdluses väike ja allub üldistele mängureeglitele.
Sertifitseeritud jätkusuutlikkus on veini puhul ülioluline eelkõige rahvusvahelistel turgudel, kus reegleid kehtestavad monopoli omajad. Siseturgudel kaalub jätkusuutlikkuse garantii sensoorsete omaduste, päritolu ja kaubamärgi kõrval endiselt väga vähe.
Näiteks Itaalia tarbija jaoks on veini valimisel kõige olulisemaks parameetriks tooraine päritolu (seda on toonud välja 40 protsenti tarbijauuringus osalejatest), sensoorsed omadused (39%) ja kaubamärk (16%), samas kui jätkusuutlikkuse tagatis moodustab vaid kuus protsenti.
Siin väljendub ehmatav vastuolu: jätkusuutlikkus on tänapäeval domineeriv teema, ettevõtted ja institutsioonid investeerivad sellesse rohkesti, ent tarbijate teadlikkus jääb pigem madalaks või osavõtmatuks ning nende ostukäitumine on inertne ja harjumuslik.
Biodünaamilist lähenemist põllumajanduses ja veinitootmises kritiseeritakse selle vähese tõenduspõhisuse tõttu. Kuidas sobitub biodünaamilisus kaasaegsete jätkusuutlikkuse kontseptsioonidega?
Kuivõrd biodünaamika on holistiliselt terviklik, ökoloogiline ja eetiline lähenemine põllumajandusele, aiandusele, toidule ja toitumisele ning kogu ühtsele biosüsteemile, siis on need kontseptsioonid olemuslikult lahutamatud. Tõenduspõhisus võib olla skeptikute kantsis küsitav ainult traditsioonilise teadusliku metoodilise lähenemise mõistes, kus katse tingimuste samaks jäädes saavutatakse katse kordamisel samad tulemused. Seevastu loodus on eranditult kordumatu ja muutlik, ka veini maitse ei ole kõigile sama, mistap kogemuspõhine tõendus võibki sellisel juhul olla relevantsem ja usaldusväärsem.
Igal põllupidajal, ka veinikasvatajal, on ainuomaseid nippe ja nõkse, mida jagatakse põlvest põlve, ning mõned neist ongi esmapilgul müstilised ja kergelt naeruvääristatavad, nagu näiteks kuufaaside või putukate lennukõrguse jälgimine. Ometi on ka see eiramatu elukogemus, mis teadlikul rakendamisel võib olla tulemuslik ja väga edukas unikaalse äriedu eelis.
Soovitus ja võti veinisõpradele rüüpe valikul on lihtne – tea täpselt ja vali hoolega, mida tarbid. Eeskätt tuleb siin appi usaldusväärne ostukoht või personaalne veinimüüja.