Mõjukad ettevõtted Eestis on tagasihoidlikud oma ESG mõjude kajastamisel

Sustinere ESG ekspert ja aruandluse uuringu eestvedaja Markus Kivimägi tutvustamas uuringu tulemusi Foto: Sustinere

Jätkusuutlikkuse nõustamisagentuur Sustinere viis juba kuuendat aastat järjest läbi Eesti 100 suurima ettevõtte aastaaruannete uuringu, mille eesmärk on tuvastada, kuidas Eesti, Läti ja Leedu mõjukad ettevõtted kajastavad oma aastaaruannetes keskkonna, sotsiaalse mõju ning vastutustundliku ärijuhtimise (ESG) teemasid.

Uuringust selgub, et ESG raporteerimise tase Eestis on jätkuvalt kaks-kolm korda meie peamistest välisturgudest maas, Euroopa Liidus loodavate regulatsioonide mõju ei ole veel praktikasse jõudnud: 21 protsenti aruannetest on üle n-ö hea taseme piiri (2020. aasta uurin­gus: 18 protsenti). Enamasti on need börsi- ja riigiettevõtted.

Siiski on seis Eestis mõnevõrra parem kui Lätis ja Leedus. Lõunanaabritel on 100 suurima ettevõtte seas heal tasemel raporteerijaid ainult 11 protsenti (Läti) ja 18 protsenti (Leedu).

Tegevusvaldkonniti vaadates olid töötleva tööstuse ettevõtted nende seas, kes kajastasid kõige vähem ESG teemasid aastaaruannetes – keskmine tulemus 13 protsenti, võrdluseks kõikide uuritud ettevõtete aastaaruanded 23 protsenti ning parima keskmise tulemusega ehituse ja kinnisvara valdkonnal 59 protsenti. Vaadates, kuidas Eesti peamistel eksporditurgudel on ESG teemad üha olulisemaks müügiargumendiks, on tegemist tõsise puudujäägiga.

Vaid kolmandikul aruannete sisust, mida kõik uuringu valimis olnud ettevõtted 2021. aastal raporteerisid, olid juures numbrilised tulemusnäitajad. Uus regulatsioon aga eeldab tulemusnäitajaid kõikide kajastatavate teemade puhul.

Kliimamõjud ja süsiniku jalajälg tõusis esimest korda üheks enim raporteeritud alateemaks – 32 protsenti (2021. aastal 20 protsenti; 2019. aastal 11 protsenti) suurettevõtetest raporteerivad oma süsiniku jalajäljega seotud andmeid. Veelgi enam, 57 protsenti kajastavad kliimamõju kvalitatiivselt või kvantitatiivselt. Siiski paistab silma, et suurem osa raporteerijaid ei tee seda täielikult, selgelt ja usaldusväärsetele metoodikatele tuginedes. Alles kaks aastat varem oli tegemist ühe vähim kajastatud teemaga.

Lisaks kliimamõju ja energia teemadele on ettevõtete aruannetes populaarsemad ka materjalide kasutuse ning jäätmetekke teemad (vastavalt 49 protsenti ja 45 protsenti ettevõtetest kajastasid).

Vähim kajastatud teemade seas on:

- Elurikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse hoidmine (34% ettevõtetest)

- Keskkonda saasteainete emiteerimine (32%)

- Veekasutus (26%)

- Kliimamõjuga kohanemine (18%)

2022. aasta lõpus võeti Euroopa Liidus vastu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv, mis seab kohustuse, et juba aastaks 2025 hakkaksid kõik suurettevõtted oma aastaaruannetes avaldama läbipaistvalt ning põhjalikult ESG teemasid. Regulatsioon hakkab kohalduma kõigile uuringus osalenud ettevõtetele ning lisaks veel ligi 200 ettevõttele. Valmisolek peagi jõustuvate Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse aruandluse nõuete täitmiseks on pigem vähene.

Kaheksa analüüsitud Euroopa Liidu ESG aruandluse direktiivi teemakategooria keskmine tulemuste tase Eesti suurettevõtete seas on 36%. Puuduv 64% tuleb täita hiljemalt kolme aasta pärast. Poole­sajast suurimast Eesti kapitalil ettevõttest enam kui pooled peavad uute nõuete täitmiseks tegema märkimisväärseid muudatusi.

Uuringuga on võimalik tutvuda siin.

Allikas: Sustinere jätkusuutlikkuse aruandluse uuring 2022 (2021.raportite baasil).