Uuring: ettevõtete teadlikkus rohepöördest on keskpärane

Foto: baltictimes.com

Värske uuring näitab, et ettevõtete teadlikkus rohepöörde läbiviimisest pole suur ning ka suhtumine sellesse pole just vaimustunud.

Äri- ja kommunikatsiooninõustamisagentuur Miltton New Nordics viis aprillis koostöös uuringufirmaga Norstat läbi uuringu ettevõtete suhtumisest rohepöördesse. Uuringut ajendas tegema nii soov kaardistada ettevõtjate nägemust oma ettevõtte keskkonnasäästlikumaks muutmisest kui ka suhtumist riigi rolli rohepöörde läbiviimisel. Seda olukorras, kus ettevõtete aruandluskohustus tuleb aina lähemale, ja kuigi see ei puuduta otseselt kõiki ettevõtteid, hakkab see rohkem või vähem mõjutama ka neid, kes on aruandluskohuslaste koostööpartnerid.

Küsitleti 300 ettevõtte esindajat, kellest lõviosa olid väikefirmad. Vastanutest 89% olid kas ettevõtte tippjuhid või omanikud, 83% oli vanusegrupis 40+.

Mõnevõrra ootuspäraselt saab öelda, et teadlikkus rohepöördest pole suur ning ka suhtumine pole otseselt vaimustunud. Näiteks näeb 51% rohepöörde mõju kulude suurenemisena. Kaks kolmandikku vastanutest ei taju survet oma tegevuse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks ei klientidelt, töötajatelt ega koostööpartneritelt. 63% peab ettevõtte kõige olulisemaks jätkusuutlikuks tegevuseks kasumi teenimist.

Samas on 56% alustanud oma ettevõtte tegevuse keskkonnasäästlikumaks muutmisega ning 58% peab ettevõtte keskkonnajalajälje vähendamise peamiseks taganttõukajaks sisemist soovi muutuda keskkonnateadlikumaks ja panustada keskkonnakriisi lahendamisse. Samuti peab 76% vastanutest kas kindlasti või osaliselt Euroopa Liidu rohekokkulepet siiski vajalikuks. Naissoost vastajad peavad rohekokkulepet mõnevõrra vajalikumaks kui meessoost vastajad (kindlasti või osaliselt 80% vs 74%) ja noored olulisemaks kui vanemad vastajad. Eriti kõnekas on alla 30-aastaste suhtumine, kellest peab rohelepet kas kindlasti või osaliselt vajalikuks 100%, samal ajal kui 30–39-aastaste puhul oli see protsent 75, 40–49-aastastel 77 ja 50+ vanusegrupis 74.

65% vastanutest näeb, et riik võiks rohkem toetada ettevõtete keskkonnajalajälje vähendamist. Peamiste takistustena keskkonnajalajälje vähendamisel näevad ettevõtted kindlustunde puudumist selles osas, et tehtavad investeeringud end ära tasuvad. 24% tõi välja, et puudub teadmine, mida peaks tegema. 20% märkis, et puudub veendumus, et see on vajalik ja 22% nentis, et raha pole.

Riigil nähakse ettevõtete keskkonnajalajälje vähendamises rolli nii vastava toetussüsteemi loomisel (65%) kui ka ettevõtete paremal nõustamisel (60%). 58% tõi välja, et riigipoolsed sõnumid, miks see üldse on vajalik, peaksid olema selgemad.

Riigi edukusele ettevõtjate teavitamisel sellest, mis samme tuleb astuda oma keskkonnajalajälje vähendamiseks, andis skaalal 1–5 (1 = läbikukkunud, 5 = väga edukas) 46% vastanutest riigile hindeks kolme, 28% kahe ja 16% ühe. 9% hindas riiki nelja ja 1% viiega.

Vähesest teavitustööst annab aimu ka tõsiasi, et 55% vastanutest ei tea, mis asi on Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiv ja sellest lähtuv aruandluskohustus.