/nginx/o/2023/06/06/15372700t1ha2d7.jpg)
Lindström vabastab kodusest tööriiete pesemisest ja loob kasutatud materjalidele uut elu, nii saab vanadest tööriietest niit ja voodilinast toidupoe kott. Jätkusuutlik suhtumine annab Lindströmi Baltikumi asepresident Kadrian Jaagundi sõnul klientidele kindlust pikaajalisest suhtest ja tugevast partnerist.
/nginx/o/2023/06/06/15372707t1h3bf7.jpg)
Mis on teie hinnangul kolm kõige jätkusuutlikumat asja, toodet või tegevust, mille üle Lindströmis olete uhke?
Esiteks, meie teenuse kontseptsioon on terviklikult üles ehitatud nii, et meie jalajälg oleks minimaalne ja planeet hoitud. Teiseks juhindume põhjalikust jätkusuutlikkuse strateegiast, mis tagab, et uuendame pidevalt oma tööprotsesse üha uute jätkusuutlike edusammude saavutamiseks. Kolmandaks, meie oma inimesed, nad on tõelised jätkusuutlikkuse eestkõnelejad, kelle süda on selle põhimõttega kaasas. Nad suhtuvad jätkusuutlikkusse kire ja pühendumisega ning aitavad kaasa meie eesmärkide saavutamisele.
Need kolm aspekti moodustavad meie tervikliku ja tugeva jätkusuutlikkuse aluse.
Kuidas aitate klientidel säästa keskkonda ning vastutustundlikke valikuid teha ja jäätmeid vähendada?
Enamik kliente peab vastutustundlikkust oluliseks ja me aitame neil olla ka jätkusuutlikumad. Näiteks on üks meie peamisi teenuseid tööriiete rentimine, mida kasutatakse nii töötajate kui ka toodete kaitsmiseks. Klientidel on valik – kas osta tööriided, mille pesemise ja hooldamise eest peab muretsema töötaja, ning visata need pärast töötaja lahkumist ära, või kasutada teenust, mille raames kantakse kõige selle eest hoolt.
Lindströmis me ristkasutame tööriideid, andes need edasi teistele samalaadse töö tegijatele, kui töötaja lahkub – nii loobume kitsast ja raiskavast töötaja- ja ettevõttekesksest lähenemisest. Lisaks parandame ja hooldame tööriideid, et nende kasutusiga oleks võimalikult pikk. Kui parandamine ei ole enam võimalik, anname tekstiilidele uue elu.
Kuna tekstiilijäätmed on ülemaailmselt üks suuremaid jäätmereostuse allikaid, saavad kõik ettevõtted meie abiga selle vähendamisse panustada.
Kuidas klientide töötajad sellesse suhtuvad?
Pigem on see mugavuse küsimus – töötaja ei pea enam ise oma musti tööriideid pesema või ettevõte oma tööjõuressursse kasutama tööriiete haldamiseks. Meil on tööriietele määratud kulumisaste ja kvaliteedikontroll, mis tähendab, et iga riie on vastavuses valdkonna nõuetega – mõned augud keevitustunkedes on sobivad, kuid saaliteenindaja riided peavad olema alati esinduslikud ehk puhtad ja terved.
Lisaks on see lahendus ressursiefektiivsem – meie kodulehel asuva kalkulaatori abil saab arvutada, kui suur on tööriide teenuse eelis koduse pesu ees – kui palju vett ja energiat aitab see säästa.
/nginx/o/2023/06/06/15372706t1hec23.jpg)
Mida te siis teete teisiti?
Kõik algab materjali valikust ja disainist, tänu millele on tööriided pikaajaliselt kestvad. Meie tööstuslik pesuprotsess võimaldab säästa energiat madalal temperatuuril pesemisel ning kasutada mõistlikult pesuvahendeid. Hoiame veekulu madalal ka näiteks vett taaskasutades – tööriiete loputusvesi suunatakse maja teise otsa porivaipade eelloputusveeks. Investeerime energiaefektiivsetesse masinatesse ning kogume protsessi käigus tekkivat soojust, mida kasutame vee soojendamiseks.
Kas see mõjutab mingil moel ka töötajaid?
Jah, töötajate olulisust ei saa unustada, kuna nad soovivad olla produktiivsed. Meie jaoks on oluline leida töötajad tootmiste lähinaabrusest – see aitab meil säilitada tugevat sidet kogukonnaga. Oleme oma 200 töötajaga suur tööandja ning ootame oma tiimi inimesi Tartusse, Loole ja Kohilasse, kus juba praegu moodustavad kohalikud suure osa meie töötajaskonnast. Suvel tuleb meile appi Jõelähtme malev, kes toetab meid koristustööde ja klienditeenindusega. Noored saavad parema mõistmise erinevatest töörollidest, mis on oluline osa meie vastutustundlikust tööprotsessist.
Kuidas te ise panustate keskkonda?
Meil on selleks erinevaid tegevusi, näiteks üks tulevikku suunatud tegevusvaldkond on leida järjest enam viise pesuprotsessis vee taaskasutamiseks majasisese ringluse jaoks. Meie kontsernil on juba mõned tehased, kus kasutatud vesi suunatakse 100 protsenti tagasi ringlusse. See on investeering tulevikku.
Lisaks otsime viise, kuidas tööriided ja hotellitekstiilid saaksid moodustada täieliku suletud ringi, kus tekstiilijäätmeid ei tekigi – juba täna saab tööriietest niit, voodilinadest toidukotid.
Üks lahendust vajav toode on porivaip, mis on valmistatud tekstiilist ja kummist. Hetkel meil pole ideaalset lahendust, kuidas neid ümber töödelda, kuid uurime nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil erinevaid variante vanast porivaibast uue tegemiseks. Testime erinevaid võimalusi taaskasutuseks alates murukatuste aluspindadest kuni asfalditäitmiseni.
Alates 1990. aastate algusest oleme suutnud vähendada tekstiilipesemise energiatarvet 50 protsendi võrra ning oleme parandusega pikendanud 4,5 miljoni tekstiilitoote iga. Lisaks oleme 2004. aastaga võrreldes vähendanud tekstiilipesu CO2 heitkoguseid 30 protsenti.
Meie eesmärk on saavutada aastaks 2025 tekstiili täielik, 100-protsendiline ümbertöötlemine ning vähendada igal aastal kasvuhoonegaaside heitkoguseid seitsme protsendi võrra.
Kuidas on grupiülene jätku-suutlikkuse poliitika toodud Eesti konteksti?
Oleme kontsern, mille peakontor teenib riikide ja maade huve ning mille kohalikud ettevõtted on turule, töötajatele ja klientidele piisavalt lähedal, et anda oma panus ja sisend. Näiteks meie strateegia, mis hõlmab jätkusuutlikkuse fookust, on välja töötatud koos klientidega ja töötajatega nii erinevatest maadest kui ka peakontorist.
Oleme põhjalikult kaardistanud meie CO2-jalajälje, tuvastades peamised mõjutegurid: tootmisprotsess, transport ja logistika ning materjalitootmine. Nüüd töötame koos grupi ja regiooniga välja ühtse teekaardi, et vähendada meie jalajälge. Selle teekaardi eesmärk on toetada kohalikke vajadusi, kuid samal ajal jagame teadmisi ja parimaid tavasid kogu kontserni ulatuses.
Kuidas jõudsite vastutus-tundlikkuse indeksi täitmiseni?
Oleme pühendunud jätkusuutlikkusele ja töötajasõbralikkusele ning soovime olla suunanäitajad selles valdkonnas. Suunda näitavad programmid on meie jaoks olulised, sest need aitavad meil struktureeritult mõelda ning seavad meile väljakutseid – kas teeme piisavalt ja mida saaksime teha teisiti. Need programmid innustavad meid mõtlema tulevikule, mitte lihtsalt kirjeldama praegust olukorda. Meie mõtteviis on suunatud väljakutsetele ja muutustele.
Teiste ettevõtete kogemuslood ja võrgustik on samuti olulised, sest usume positiivsetest eeskujudest õppimisse. Ning jagame omakorda teadmisi ja kogemusi, sest see aitab meil olla veelgi parem vastutustundlikkuse eestkõneleja. Koostöö teiste ettevõtete ja sidusrühmadega võimaldab meil laiendada oma perspektiive ning leida uusi viise jätkusuutlikkuse ja töötajasõbralikkuse edendamiseks.
Kui palju küsivad kliendid kesk-konnasõbralikke lahendusi?
See, et kliendid teadvustaksid jätkusuutlikkuse aspekte isegi siis, kui neil pole selle vastu otsest huvi, on meie vastutus ja ülesanne suunanäitajana. Kuigi keskkonnasõbralikkus ei pruugi olla igale väikekliendile veel prioriteetne, siis keskmistel ja suurtel ettevõtetel on see kindlasti juba tegevusse ja väärtustesse põimunud.
Meil on suur heameel avaliku sektori suundumuse üle rohelistele hangetele ja rohelise mõtteviisi edendamisele ühiskonnas – alates rohealadest kuni rohelise energia kasutamiseni. Kliendikohtumistel tunnevad partnerid huvi meie praktiliste näidete vastu jätkusuutlikkuse edendamisel.
Jätkusuutlikkus on turul ja konkurentsis püsimiseks ülioluline. Peame panustama keskkonda, ressursitõhususse ja kogukonda, need aspektid teevad meid tugevaks partneriks ja võimaldavad meil pakkuda tänapäeval niivõrd oluliseks saanud kindlustunnet.
Tekstiilijäätmeid tuleks eraldi koguda
Tekstiilijäätmeid tekkis Eestis 2021. aastal ca 17 kg inimese kohta, kokku 22 758 tonni. Vähem kui viiendik tekstiilijäätmetest koguti liigiti - 3 kg inimese kohta, kokku 4190 tonni.
Tekstiilijäätmete liigiti kogumine on kohustuslik, kuid nende ringlussevõtu tehnoloogiad ja võimekus on alles arenemas. Näiteks 2020. aastal tekkis Eestis kokku 4021 tonni liigiti kogutud tekstiilijäätmeid ning ringlusse võeti sellest vaid 840 tonni.
Lindström suunas mullu ümbertöötlusele 45 259 kilogrammi kasutusaja lõppu jõudnud töörõivaid. Tänu sellele, et riided päästeti prügimäelt, säästeti ka ligi 33 miljonit liitrit vett ning enam kui 134 000 kilogrammi CO2 heidet.
Tekstiilijäätmete all peetakse silmas nii rõivaid kui ka tekstiile, mis pärinevad kodumajapidamistest ning sarnaseid rõiva- ja tekstiilijäätmeid, mis tekivad avalikus ja erasektoris, samuti tekstiilitööstuses tekkivaid tekstiilijäätmeid. Tekstiilijäätmete alla kuuluvad muuhulgas vaibad, madratsid, mööblikatted, tekid, padjad ja jalanõud.
Allikas: Keskkonnaministeerium, Lindström
Mõned augud keevitustunkedes on sobivad, kuid saaliteenindaja riided peavad olema alati esinduslikud ehk puhtad ja terved.
Alates 1990. aastate algusest oleme suutnud vähendada tekstiilipesemise energiatarvet 50 protsendi võrra ning oleme parandusega pikendanud 4,5 miljoni tekstiilitoote iga.