Ettevaatust: liigne investeerimine võib inimese töötukassast välja lüüa

Töötukassa ruumid Foto: Urmas Luik

Ettevaatust, ettevõtjad – kuigi seadusemuudatus lubab töötukassasse arvele minna, piisab paarist valesammust, et töötukassa hüved kaotada.

Praegu pääsevad ettevõtete juhatuse liikmed samuti töötukassasse arvele. Selle 2017. aastal toimunud muudatuse põhjuseid ei tule kaugelt otsida: ettevõtlusega tegelemine on Eestis levinud, majanduslikelt aktiivsete ettevõtete arv ulatus läinud aastal 149 000 ettevõtteni, hindas statistikaamet. Registreeritud ettevõtteid on veelgi enam ja pole haruldane, et inimene on loonud mõne juhuprojekti tegemiseks eraldi OÜ, samal ajal iga päev palgatööl käies. Kui palgatöö ära kukub, oli inimene lõhkise küna ees.

Mai lõpu seisuga oli töötukassas arvel 3100 juhatuse liiget. Kuid viimastel aastatel levinud investeerimisbuum ähvardab paljud hobiettevõtjad häda korral töötukassa maksetest ja seega haigekassast ilma jätta. Nimelt on osa inimesi teinud endale investeerimiseks eraldi OÜ – kas siis maksudega teistmoodi toimetamiseks või selleks, et lihtsamini välisturgude aktsiatele ligi pääseda. Kui nüüd inimene töötuks jääb, tuleb hoolega tähele panna, et firma alt enam ühtegi väärtpaberitehingut ei tehtaks. Oma isiklikul investeerimiskontol võib seevastu edasi tegutseda. Kuid ettevaatust – kui inimene müüb kasu saamise eesmärgil sobival hetkel oma aktsiad maha, siis ei kaota inimene küll töötustaatust, aga võib kaotada kuise töötu abiraha. Dividendidega on sarnane lugu. «Dividendid ei mõjuta töötuna arvel olekut, aga mõjutavad töötutoetuse saamist. Saadud dividenditulu on seaduse järgi sissetulek ning kui see ületab 327,05 eurot, siis peatatakse selleks kuuks toetuse maksmine seoses ühekordse sissetuleku tekkimisega,» selgitas töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel.

Mis puudutab äriühingu juhatuse liikmeid, siis selgitas Koppel, et äriühingu juhatuse liikmed saavad end töötuna registreerida juhul kui on täidetud kaks põhitingimust. Esiteks: nad ei saa oma tegevuse eest tasu ja teiseks peavad nad vastama töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Viimane tähendab, et inimene ei tohtinud ise omal algatusel või poolte kokkuleppel töölt ära tulla, töösuhte lõpetamise pidi algatama tööandja. «Mõlemad tingimused peavad olema täidetud, st ei piisa, et inimene ei saa tasu,» rõhutas Koppel. «Sellised on seaduse kohaselt töötuna arvele võtmise tingimused äriühingu ja KÜ, MTÜ jt juhatuse liimete puhul, mingeid kaalutluskohti siin ei ole.»

Sisuliselt ütleb töötukassa, et mujal palgatööd tegeval juhatuse liikmel on justkui kaks eraldi töökohta:«Ehk siis näitlikustatult tal on kaks «ametikohta» (palgatöö ja juhatuse liige), millest üks lõppeb, aga teine jätkub. Kui kahe ametikoha peal töötaval inimesel üks töö lõppeb, siis ta töötuna arvele ei saa, sest ta ei ole töötu, tal on endiselt töö olemas. Siin on veel erisus äriühingu juhatuse liimete ja KÜ, MTÜ jne, juhatuse liimete vahel. Korteriühistu, MTÜ jne juhatuse liige saab arvele ka ainult siis, kui ta ei saa oma tegevuse eest tasu; tema teine töösuhe võis lõppeda ka poolte kokkuleppel,» ütles Koppel.

Miks juhatuse liikmed end üldse arvele võtta saavad, seisneb Koppeli sõnul selles, et töötukassa tõlgenduses on juhatuse liikme roll järgmine: äriühingu igapäevane esindamine ja äriühingu juhtimine. Lihtsamalt öeldes ettevõtte juhtimine, esindamine, töö koordineerimine, majandusaruande esitamine, nõukogule äriühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest teatamine ja muudest äriühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teabe andmine.

Lisatingimus on ka see, et kui juba töötuna arvel ollakse, ei tohi tööd teha – välja arvatud juhutöö ehk tööampsu raames. Aga viimane ei ole midagi, mis leiva lauale tooks, sest tööampsu lagi on töötukassas 8 tööpäeva või ühes kuus töötasuna saadav 290 eurot. Kes neist tingimustest üle läheb, kaotab töötustaatuse. «Kõik töötud võivad teha tööampse, st, et ka juhatuse liige võib teha tööd ettevõtte heaks, sõltuvalt lepingust, kas VÕSi või töölepingu alusel. Lepingust sõltub ka tasu maksmise kohustus, nt käsunduslepingu puhul on tasu ette nähtud, kui selles on kokku lepitud, ütles Koppel. Lisaks tõi ta välja, et alustava ettevõtte puhul on võimalik lühiajaliselt registreerida ka tasuta töötamine.

Kui inimene on otsustanud investeerida ettevõtte kaudu, siis hoolimata sellest, et tehniliselt investeeritakse omaenda kogutud sääste, siis õiguslikust vaatest nii ei paista. «See raha on ettevõtte omanduses (ei ole enam inimese isiklik sääst, ta on andnud selle ettevõttele) ja kui aktsiate ost ja müük toimub, siis see tähendab, et inimene teeb tööd. Aktsiad ei osta ja müü end ise, selleks teeb inimene tegevusi juhatuse liikmena ettevõttes ja see on juba töötamine. Raha ei oma siinkohal tähtsust, vaid tegevuste tegemine,» sõnas Koppel.

«Töö tegemine ei ole enam juhatuse liikme roll. Töö tegemine on ettevõtte jaoks teenuse osutamine ja töö teostamine, mis on seotud majandustegevusega. Kui ettevõte kohe tulu ei teeni, on see siiski majandustegevus – investeerimine, et tulevikus teenida,» selgitas Koppel.

Seevastu ei pea muretsema, kui ettevõttesse laekuvad dividendid või aktsiakapitali väljamaksed – nimelt siin tõlgendab töötukassa asjaolusid sääraselt, et raha laekub ettevõttele, mitte inimesele ja sedagi juba varem tehtud toimingu eest.