/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/05/19/14562382t1h9224.jpg)
Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ütles teisipäeval riigikogus toimunud avalikul arutelul riigi rahandusest, et eelarvenõukogu hinnangul on Euroopa Liidu eelarvereeglid, mis järgmisel aastal kehtima hakkavad, Eesti riigile liialt leebed.
Eamets: Euroopa uued eelarvereeglid on Eestile liialt leebed (1)
«Euroopa Liidu eelarvereeglid nõuavad, et valitsussektori nominaalne puudujääk ei ületaks 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See nõue on kehtinud varem, see kehtib ka edaspidi ja see ei muutu ka uute reeglite kehtestamisel,» selgitas Eamets.
«Peale selle hakkavad kehtima meil olemasolevad kodumaised eelarvereeglid, mis ütlevad, et struktuurse eelarve puudujääki tuleb vähendada vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra SKTst igal järgmisel aastal, kuni saavutatakse struktuurne tasakaal. Suurusjärkudest arusaamiseks olgu öeldud, et pool protsenti Eesti majanduse mahust on ligikaudu 200 miljonit eurot,» lisas Eamets.
«Lisaks on soovitanud nii Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kui Euroopa Komisjon, et Eesti naaseks konservatiivse eelarvepoliitika juurde. Seda ootavad ka reitinguagentuurid, kelle jaoks on korras riigirahandus oluline sisend Eesti väljavaadete hindamisel. Pikema ettevaatega hinnangu andmiseks tahaks eelarvenõukogu näha sügisel kõigi lähiaastatel plaanitavate tulu-kulumeetmete lõplikku kuju ning ka ligikaudset eelarvemõju. Seda me oleme ka oma arvamuses välja öelnud,» ütles Eamets.
Uues Euroopa Liidu eelarvereeglistikus saab Eametsa sõnul põhifookus olema kõrge võlaga riikidel ja madala võlakoormusega riikidele, sealhulgas ka Eestile, jäetakse suhteliselt vabad käed oma eelarvepoliitika kujundamisel. «Sisuliselt eeldatakse, et eelarvedefitsiit ei ületaks 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja riigivõlg ei oleks üle 60 protsendi SKTst,» lisas ta.
Kavandatavad muudatused ELi reeglistikus pakuvad võimaluse, aga mitte kohustuse, muuta kodumaiseid eelarvereegleid. «Eesti eelarvenõukogu arvates on 3-protsendiline defitsiidi nõue Eesti jaoks liiga leebe, sest tuleb arvestada, et me saame lisatoetust Euroopa Liidu abirahade näol netoväärtuses 2 protsenti ja natuke rohkem SKTst,» tõi eelarvenõukogu esimees välja.
«Poliitiliste valikute küsimuseks jääb aga see, kas Euroopa Liidu eelarvepoliitikatest rangemate tingimuste seadmine seondub tänase struktuurse tasakaalu eesmärgiga või mingi riigi laenukoormusele madalama lae kehtestamisega sarnaselt Rootsiga või nominaalse tasakaalu ülejäägi eesmärgistamisega või mingi muu eelarvepoliitilise instrumendiga,» ütles Eamets.