/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/05/02/15293178t1hb3a7.png)
Mehed on võrreldes naistega endiselt riskialtimad investeerijad, paigutades oma raha enam võlakirjadesse, börsil kaubeldavatesse fondidesse ehk ETFidesse ja aktsiatesse, samas kui naised eelistavad pigem tähtajalisi hoiuseid ja fonde.
Investeerimispsühholoogia: mehed riskivad, naised hoiavad
SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe selgitas, et panga statistika järgi on naised, kes tegelevad investeerimisega, meestest vähem riskialtid ning otsivad võimalusi pigem raha hoiustada.
«Iga finantsinvesteeringuga käivad kaasas riskid ning nende hindamine on äärmiselt oluline. Hoides oma raha tähtajalistel hoiustel või ostes fondi osakuid, on investeeringult teenimisvõimalus riskantsematest finantsinstrumentidest madalam. Kuid see võib pikaajaliselt aidata oma sääste inflatsiooni ja sellega kaasneva ostujõu languse eest paremini kaitsta ning vara väärtust säilitada ja kasvatada, kui võrrelda raha hoidmisega kontol nullilähedase intressiga,» tähendas Koplimäe.
Ta tõi esile, et 58 protsenti Eesti naistest, 56 protsenti Läti ja lausa 63 protsenti Leedu naisinvesteerijatest eelistavad tähtajalisi hoiuseid, mis tagab neile fikseeritud perioodil raha hoiustamise ja väikese kasvu. Baltikumi mehed, kes tegelevad investeerimisega, on aga riskialtimad ja ühed populaarsemad finantsinstrumendid nende seas on ETFid ja aktsiad. Eestis on neisse raha paigutanud vastavalt 67 protsenti ja 61 protsenti meestest, Lätis 66 protsenti ja 57 protsenti ning Leedus 69 protsenti ja 68 protsenti.
«Investeerimismaailmas loetakse ETFe ja aktsiaid keskmise või ka kõrgema riskitasemega finantsinstrumentideks, mis pikaajalisema investeeringu korral võivad olla kõrgema tootlikkusega, kuid on seetõttu ka turutrendidest rohkem mõjutatud,» nentis Koplimäe.
Ebakindlus mõjutab investeerimisega alustamist
Koplimäe sõnas, et kuigi aasta-aastalt on Eestis investeerimishuviliste arv kasvanud, siis viimase aasta keerulisem majandusseis, mil inimeste igapäevast finantsseisu mõjutab nii kõrge inflatsioon kui ka ebakindlus tuleviku ees, on kindlasti avaldanud teatavat mõju ka investeerimisega alustamisele.
Uuringud näitavad, et inimesed pelgavad investeerimisega alustamist eelkõige sellepärast, et nende arvates pole neil piisavalt sääste, teadmisi või aega. Samuti kardetakse võimalikke kahjusid, aga ka seda, et keeruline on teha ostu- ja müügiotsuseid.
«Finantsinstrumente liigitatakse nende tüübi, keerukuse ja investeerimisriski järgi. Madala riskitasemega finantsinstrumendil on tavaliselt lihtne struktuur, mida on ka alustaval investeerijal kerge mõista, samal ajal kui kõrge riskiga finantsinstrumentidel on keerukam struktuur, mis nõuab suuremaid finantsvaldkonna teadmisi,» selgitas Koplimäe.
Investeerimishuvilisel, kes pole seni veel oma raha paigutanud, soovitas SEB eraklientide segmendijuht kindlasti alustada baasteadmiste omandamisest ning leida personaalne investeerimislahendus, mille abil saab teha esimesed sammud väikeste summadega.
«Ka iga kuu veidi investeerides saab kätte esimese kogemuse ja seeläbi oma teadmisi investeerimisvaldkonnast kasvatada. Nii saab näiteks SEB roboinvestori abil iga kuu oma võimalustele ja eelistustele vastavalt paigutada raha nii SEB investeerimisfondide osakutesse kui ka panga valitsetavasse väärtpaberiportfelli, mis koosneb ETFidest,» nentis Koplimäe.