Riiklik lohakus Pakrineeme LNG-sadamal puudub ikka veel kasutusluba

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Paldiski LNG kai ehitus. Ajutine käigusild ja haalamiskai ehitus Lahepera lahe läänekaldal Pakrineeme sadamas. Haalamiskai ehitamiseks rammitakse merepõhja 44 meetri pikkused ning 1,2-meetrise läbimõõduga metalltorud, mis pärast seest betooni täis valatakse. Torud saabuvad igal hommikul pargasega Paldiski Lõunasadamast, kus need merre rammimiseks ette valmistatakse. Torud tõstab paika ja paigaldab merepõhja ujuvkraana. Kokku rammitakse merre 2500 tonni metalltorusid. Torude peale valatakse betoonist platvorm mõõtmetega 50 x 25 meetrit
Paldiski LNG kai ehitus. Ajutine käigusild ja haalamiskai ehitus Lahepera lahe läänekaldal Pakrineeme sadamas. Haalamiskai ehitamiseks rammitakse merepõhja 44 meetri pikkused ning 1,2-meetrise läbimõõduga metalltorud, mis pärast seest betooni täis valatakse. Torud saabuvad igal hommikul pargasega Paldiski Lõunasadamast, kus need merre rammimiseks ette valmistatakse. Torud tõstab paika ja paigaldab merepõhja ujuvkraana. Kokku rammitakse merre 2500 tonni metalltorusid. Torude peale valatakse betoonist platvorm mõõtmetega 50 x 25 meetrit Foto: Eero Vabamägi

Paldiskisse Pakrineemele rajatud LNG-vastuvõtuvõimekusega sadamal pole kasutusluba ja see võib seada ohtu LNG-laevade tuleku sellesse sadamasse.

Riigikontrolli hinnangul ei ole seni loodud Pakrineeme sadamas tegelikku LNG-vastuvõtuvõimekust, sest toimivat sadamat ei ole.

«Eelmisel aastal kriisiajal tehti jõupingutusi, kuid oktoobris selgus, et laev läheb Soome ja ilmselt oleks tehtud veel palju asju, aga praegu ma julgen kinnitada, et Eestil pole LNG-vastuvõtuvõimekust, sest sadamal pole kasutuslube,» ütles riigikontrolör Janar Holm riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil.

Kliimaminister Kristen Michal kinnitas, et see võimekus on Eestil siiski olemas. «On kaks eri asja: paberlikud protseduurid ja tegelik võimekus gaasi vastu võtta. Kui meil oleks kriis, siis me märkaks, et sealt oleks võimalik gaasi tuua,» ütles Michal.

See vastus riigikontrolöri ei rahuldanud. «Põhimõtteliselt on võimalik juhtida ka autot ilma juhilubadeta, ka üheksa- või kuueaastaselt või varemgi, kui oled selleks valmis,» märkis Holm. «Küsimus on ka selles, kas laevad on valmis tulema sellisesse sadamasse, millel pole kasutusluba ja kus ei kehti laevadele kindlustus.»

Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu uuris Michalilt, et kui tekiks kriis, kas siis saaks samal päeval hakata seda sadamat kasutama ja kuidas ta defineerib kriisi.

«Kriisist annavad märku kõikuvad hinnad ja tarneraskused ning kui selline olukord tekib, siis on Eestil võimekus selle objekti kasutamiseks,» kinnitas Michal.

Holmi sõnul räägib Michal ainult tehnilisest võimekusest, kuid Eestis nõutakse sadamatelt tegevusluba. «Hetkel on pool aastat möödas ja me ei ole enam pidevas gaasikriisis, mõistlik oleks need asjad ära lahendada,» lausu Holm.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsleri Timo Tatari sõnul on Eesti Varude Keskus ja Elering astunud vajalikud sammud lubade saamiseks ja neid menetleb sõltumatu asutusena tehnilise järelevalve amet, kelle tegevusse ministeerium ei sekku.

Enne kui saada LNG-lasti vastu võtta, on vaja ühendada haalamiskai külge ujuvterminal. Tatari sõnul käivad Eestil praegu läbirääkimised Lätiga, millistel tingimustel ujuvterminali hankida. «Kui seda soovib teha mõni turuosaline, siis peab asuma läbirääkimistesse Eleringi ja varude keskusega, ministeerium sellesse ei sekku,» ütles Tatar.

Kui terminali hangib riik, jäävad kulud maksumaksja kanda, kui eraettevõte, kantakse kulud kliendi hindadesse.

Tagasi üles