KOMMENTAAR ⟩ Kas IT peaks strateegiat vedama või toetama?

Toomas Polli Foto: Elisa

Tehnoloogia on pea igas ettevõttes keskses rollis, mis sunnib organisatsioone tegema raskeid valikuid: kas luua äristrateegia nende IT-lahenduste ümber, mis on täna olemas ja mis suudavad kiirelt tulu tuua, või lasta ärivajadustel IT-d suunata ja kanda sellega kaasnevaid kulusid ja keerukusi. Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli sõnab arvamusloos, et on see muna-kana küsimus, millele ühtset vastust pole.

Ärivajadused ja IT on tänapäeval teineteisest lahutamatud ning üks ei saa enamasti efektiivselt töötada ilma teiseta. Küll aga kipub enamasti üks suund teist vedama. Mõnel juhul ongi mõistlikum jätta uued investeeringud õiget aega ootama ja testida turgu olemasoleva baasil – näiteks MVPde puhul – ning teistel juhtudel on mõistlikum ärilised vajadused täpselt ära kaardistada, minna turule ilma tehnoloogilise raketita ja pakkuda klientidele kohe midagi, mis täielikult töötab.

Kuigi mõlemad neist lähenemistest töötavad, siis ei ole kumbki neist ideaalne. Mõlema stsenaariumi puhul käsitletakse IT-d kui midagi muust ärist eraldiseisvat: kui lihtsalt IT-üksust, tugiüksust või partnerüksust. Mõne organisatsiooni eripärade puhul on see ka lähenemine, mis töötab, kuid mida tehnoloogiakesksemaks äri muutub, seda olulisem on ka IT liikumine pelgalt kaasalohisevalt rollist millekski elementaarseks – see peaks olema osa ärist, just nagu on turundus, müük või tootehaldus.

Tea, mida saab võita

Mida tugevamalt on ITl muu äriga integreeritud ja mida selgemalt mõistetakse, et majasisene IT-osakond pole lihtne asendus välisele arenduspartnerile, vaid midagi, mis on sama kaaluga kui kõik teised valdkonnad, seda paremaid tulemusi ka oodata tasub. Suhtudes tehnoloogiapoolde kui osasse põhiärist, on võimalik kogu know-how, kõik otsustusprotsessid ja kõik võimalused tuua esimesest hetkest ühise laua taha, et nii parimate lahendusteni jõuda.

Niisamuti muutub seeläbi terve strateegiaprotsess terviklikumaks ning keegi ei pea halva üllatusena avastama, et tehnoloogiliste piirangute tõttu ei saa midagi teha, või on keegi valmis saanud visiooni, mis eeldab kõikide seniste IT-investeeringute sinnapaika jätmist ja sisuliselt puhtalt lehelt alustamist. Reaalsuses on enamasti paindlik nii tehnoloogiline kui ka äriline pool, seega mida tugevamalt need kaks teineteisega põimitud on, seda suuremad on võimalused kulude kokku hoidmiseks, kõige mõistlikemate lahenduste välja töötamiseks ja probleemkohtade õigeaegseks avastamiseks.

Seinaga eraldatud IT- ja äripool võivad lihtsa vaevaga teineteisest mööda rääkida ja isegi jooksvalt suheldes mitte taibata, kui väiksed on muudatused, mida tuleks soovitud eesmärkide saamiseks teha, ilma et seejaoks peaks kumbki pool midagi nullist üles ehitama. Äkki saab ära jätta ühe funktsiooni ja seeläbi kasutada teenuse baasiks midagi olemasolevat, nii meeletult aega säästes? Äkki saaks aga arendustiim lisada olemasolevasse süsteemi mingid võimekused, mis muudaks millegi uue loomise üldse ebavajalikuks?

Mida tugevamalt on kaks juhthooba omavahel ühendatud, seda suurem on tõenäosus, et need võimalused leitakse.

Äriline pool peab mõistma tehnoloogiat, IT aga kliendile pakutavat väärtust

Kõige eelneva kõrval tasub pingutada ka selle nimel, et lisaks ühise laua taga istumisele suudaks äriinimesed ja tehnoloogiainimesed teineteise valdkonda võimalikult hästi mõista. Igat pisidetaili ei saa mõistagi teise tiimi kohta lõpuni mõista ja tootejuht ei saa olla arendaja või arendaja kliendikogemuse juht, kuid teise poole kõige olulisemate teemade mõistmine muudab iga plaani loomise lihtsamaks.

Äriinimeste vaatest oleks oluline mõista, mis on tänaste tehnoloogiliste lahenduste võimalused ja piirangud ning on realistlikult saavutatav, samas kui tehnoloogiapool peaks suutma hoomata, kust tekib väärtus kliendile ja millised on klientide ootused. Kui näiteks IT-valdkonna juht ja äri valdkonna juht suudavad omavahel ilma eriliste probleemideta kuueks kuuks rollid ära vahetada, võib öelda, et tehnoloogiaüksused on edukalt laiema äriga liidetud.

See on midagi, mille poole pingutada. Ei tasu oodata, et muutused tekiks üleöö, kuid järjepidevalt kaht tihti eri äärmusesse vajuvat poolt teineteisele lähemale tuues on võimalik mõistliku ajaga jõuda punkti, kus enam ei pea küsima, mis on võimalik või miks midagi vaja on. Kõik teavad vastuseid niikuinii.