Rahvusvahelise riskijuhtimise ettevõtte Coface majandusanalüüsi kohaselt oli Saksamaa majandus tänavu esimeses kvartalis juba teist järjestikust kvartalit languses, ent Eesti ühe suurema kaubanduspartneri kehv majandusseis ei ole siinse ekspordi-impordi näitajatele veel mõju avaldanud, kuigi pääsu sellest Coface'i hinnangul pole.
«Saksamaa sisemajanduse koguprodukti kasvu korrigeeriti 2023. aasta esimeses kvartalis algselt 0,0 protsendilt allapoole ehk -0,3 protsendile, peale juba niigi negatiivset kasvutempot möödunud aasta viimases kvartalis. Kuigi aasta kokkuvõttes oodatakse majandusnäitajate tagasihoidlikku kasvu, püsib Saksamaa kõige inflatsiooni ja eratarbimise vähenemise tingimustes kogu aasta sisuliselt stagnatsioonis,» nentis Coface'i Baltimaade riskikindlustuse juht Mindaugas Valskys pressiteates.
«Isegi kui numbrid seda täna veel ei kinnita, mõjutab paigalseis negatiivselt ka Saksamaa kaubanduspartnereid, sealhulgas Eestit, kes ekspordib peamiselt eratarbimise ja töötleva tööstuse langusega seotud kaubagruppe – mööbel, kokkupandavad ehitised, puittooted, sideseadmed, mehhaanilised seadmed ja muu,» märkis Valskys.
Raportis tuuakse välja, et erainvesteeringute väljavaade Saksamaal on sel aastal väga ebakindel. «Kasv oli aasta alguses tugev, kuid ehituse osas tulenes peamiselt ebatavaliselt soodsatest ilmastikutingimustest. Arvestades juba niigi kõrget intressitaset koos pankade karmistunud laenutingimustega, jätkub eluasemelaenude kahanemine. Lisaks tõstab Euroopa Keskpank juunis ja juulis tõenäoliselt baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra, mis karmistab intressikeskkonda veelgi. Seetõttu võivad investeeringud ehitussektorisse järgmistel kvartalitel taas väheneda,» selgitas ta.
Eesti Statistikaameti andmetel on Saksmaa täna Eesti jaoks viies ekspordipartner. Selle aasta esimeses kvartalis oli Eestist Saksamaale eksporditavate kaupade väärtus kokku 302 miljonit eurot, võrreldes mullusega kasvas eksport 4,7 protsenti. Peamiselt eksporditi Eestist Saksamaale vineeri, spoonitud plaate ja muid kihtpuitmaterjali, mis moodustas 9,9 protsenti koguekspordist Saksamaale, ning kommunikatsiooni ja sideseadmeid, mille osatähtsus oli 6,4 protsenti.
Eesti jaoks on Saksamaa ka oluline importija, olles selles osakaalult teine kaubanduspartner. Enim imporditi esimeses kvartalis Saksamaalt Eestisse sõiduautosid, mis olid 14,2 protsenti kogu Saksamaa impordist, ning traktoreid ja sadulveokeid, mis olid 2,8 protsenti. Esimeses kvartalis oli Saksamaalt Eestisse imporditavate kaupade koguväärtus 595 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga kasvas import Saksamaalt Eestisse 16,7 protsenti.
Saksamaa aasta alguse negatiivset kasvutempot mõjutas enim eratarbimine, mis vähenes 2023. aasta esimeses kvartalis 1,2 protsenti võrra, pärast juba negatiivset kasvutempot, 1,7 protsenti, 2022. aasta neljandas kvartalis. Samuti langesid märkimisväärselt avaliku sektori kulutused, 4,9 protsenti võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga, mis tulenes eelkõige valitsuse kärpeplaanidest.
Saksamaa enda kaupade ja teenuste eksport kasvas eelmise kvartaliga võrreldes mõõdukalt 0,4 protsenti, mida toetas metallisektori ja plastitööstuse tugev eksport. Import langes samal ajal 0,9 protsenti, muu hulgas vähenes nõudlus kütuste ja toornafta ning keemiatoodete järele.
Samal ajal kui nõudlus Euroopas elavneb, väheneb jätkuvalt Saksamaa eksport suurimasse kaubanduspartnerisse Hiinasse. Coface'i hinnangul läheb veel aega, enne kui Saksa auto- ja masinatööstuse ettevõtted saavad Hiina majanduse taastumisest kasu ja sealsest niiöelda null-COVID-i poliitikast taastuvad.
