/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/05/26/15346985t1h1d20.jpg)
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Eesti majandus olnud languses juba pikema aja vältel ja kuigi igapäevaelus pole see olnud kuigivõrd tunnetatav, siis suve jooksul hakkab ilmselt senisest enam tunda andma.
Majanduslangus hakkab inimestele kohale jõudma (1)
«Lõppeval nädalal avaldatud andmete kohaselt langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) selle aasta esimeses kvartalis 3,2 protsendi võrra. Et SKP hakkas kahanema juba 2022. aasta kevadel ning kukkus aasta teises pooles 3–4 protsendi jagu, siis pole mingit kahtlust – oleme tõsises majanduslanguses,» nentis Nestor.
Kui eelmisel aastal oli Eesti selle poolest muu Euroopaga võrreldes üsna eripärased, siis tänavu on SKP kahanenud ka paaris teises riigis, kuid siiski on siinne langus suurim kogu Euroopa Liidus.
«Meiega sarnases suurusjärgus oli kukkumine vaid Leedus, kus SKP vähenes aastaga 2,5 protsendi jagu. Hetkel ei toonud viimased statistikamuudatused kaasa eelmise aasta numbrite revideerimist, kuid ei saa välistada, et neid tagantjärgi pisut ülespoole korrigeeritakse. Võrreldes Eesti kaubanduspartnerite ja lähinaabritega tundub mullune kukkumine endiselt liiga suur,» leiab analüütik.
«Vaadates SKP statistikat majandusharude lõikes, tuleb tõdeda, et lisandväärtus vähenes pooltel tegevusaladest. Kahjuks kuulusid nende hulka just suurimad sektorid. Enim kärpis SKP numbrit tegevusala, mis varasemate aastate vältel on olnud Eesti majanduskasvu peamine vedaja – info ja side. Ennekõike oli selle taga IT ettevõtete senisest kesisemad majandustulemused ja kasumlikkuse langus. Lisaks IT-le hoidis majandust tugevalt tagasi energeetikasektor, kus kiirele nominaalsele kasvule vaatamata reaalne lisandväärtus statistikaameti hinnangul kahanes. Selges languses oli veel mitu majanduse jaoks väga olulist tegevusala – finantssektor, kinnisvaraalane tegevus, töötlev tööstus ja kaubandus,» loetles Nestor.
Neist viimase kahe näol on tema sõnul tegemist ka Eesti suurimate tööandjatega, mistõttu on ettevaates nende käekäik äärmiselt oluline. Samas võiks Nestori hinnagul öelda, et tööstuse ja kaubanduse paariprotsendine langus oli ehk isegi üllatavalt väike – nimelt kahanes töötleva tööstuse tootmismaht samal perioodil 8 protsenti ja jaekaubanduse müügimahu indeks 9 protsenti.
«Töötleva tööstuse suur ja jätkuv tootmismahtude langus peegeldub ka siis, kui vaadata SKP numbreid tarbimismeetodil. Nimelt kahanes statistikaameti arvutuste kohaselt eksport esimeses kvartalis 7 protsenti. Seejuures oli põhjuseks just kaupade väljavedu, mis kukkus aastaga 12 protsenti. Teenused, mis moodustavad umbes kolmandiku koguekspordist, aitasid langust pisut pidurdada, kasvades aastaga 2,5 protsenti,» märkis analüütik.
Kuigi ka globaalse kaubavahetuse aktiivsus pole hetkel just ülemäära kõrge, siis Eesti jaoks on Nestori sõnul realiseerunud spetsiifiline risk Põhjamaade näol, kuna Eesti peamiste kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome majandusel on viimasel ajal läinud märksa kehvemini kui Lääne- ja Lõuna-Euroopal.
«Lisaks on oluline osa Eesti ekspordist seotud Põhjamaade ehitusturu aktiivsusega, mis on tõusvate intressimäärade keskkonnas suikunud pikka talveunne. Kahjuks ei ole kiiret muutust selles vallas oodata ja eksportiva tööstuse nigel konjunktuur jääb Eesti majandust tagasi hoidma pikema aja vältel. Kui midagi positiivset otsida, siis oli kahanes import esimeses kvartalis ekspordist enamgi. Nominaalnumbrites oli eksport endiselt ka impordist veidi suurem ja Eesti kaubavahetus välismaailmaga seega ülejäägis,» tõi ta välja.
«Lisaks ekspordi kukkumisele on kahanenud ka sisemajanduse nõudlus. Eratarbimine vähenes 2023. aasta esimeses kvartalis aastaga ligi 2 protsenti. Kui eelmisel aastal suutsid majapidamised inflatsiooni trotsida, siis tänavu on kallimad hinnad sundinud inimesi tarbimist piirama. Jaekaubandus on olnud juba mitmendat kuud tõsises languses ja olukord jääb sarnaseks veel mõneks ajaks. Paremas seisus on püsinud nõudlus erinevate teenuste tarbimise järele, kuid võrreldes jõukamate riikidega, moodustavad need ikkagi kogu eratarbimisest väiksema osa,» tõdes Nestor.
Ta osutas, et mullusega võrreldes vähenesid ka investeerinud põhivarasse, 3,4 protsendi võrra. Samas oli tema selgituses selle näitaja taga kirju pilt. Näiteks kasvasid majapidamiste investeeringud eluruumidesse 64 protsenti ning riigi investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse enam kui kolmandiku võrra. Negatiivse poole pealt oli investeeringute tegemisel varasemast oluliselt tagasihoidlikum ettevõtlussektor, näiteks kahanesid investeeringud transpordivahenditesse 92 protsenti ning masinatesse ja seadmetesse 50 protsenti.
«Eesti majandus on olnud languses juba pikema aja vältel, kuid igapäevaelus pole see olnud kuigivõrd tunnetatav. Seda seetõttu, et vaatamata majanduses loodud lisandväärtuse kahanemisele püsihindades, on nominaalne kasv olnud väga kiire. Nii suurenesid eelmisel aastal töötajatele makstud hüvitised 14 protsenti ja suuresti ettevõtete kasumeid väljendav näitaja «tegevuse ülejääk ja segatulu» 24 protsenti. Selle aasta esimeses kvartalis kasvasid hüvitised töötajatel endiselt veel 13 protsenti, kuid kasumite kasv piirdus juba kõigest 1,5 protsendiga,» nentis Nestor.
Majanduskonjunktuuri halvenedes ongi tema selgitusel esmaseks puhvriks ettevõtete kasumid, mis järgi annavad ja kuigi arvestades tööturu pikaajalist kitsikust, proovitakse töötajaid äriõnne pöördumise eest kaitsta, pole see lõputult võimalik.
«Nii võibki oodata, et majanduslangus suve jooksul end senisest enam tunda hakkab andma, sest tööd on jäänud vähemaks ja mõnele maksab see lõpuks ka ameti. Paradoksaalselt võib see toimuda aga hetkel, kus majandusolukord SKP statistika põhjal juba paremuse suunas hakkab liikuma,» prognoosis analüütik.