Kui AI-st midagi kuulnud pole, ei saa end kaitsta seda kasutava kurjategija eest.
Lisaks tööelu puudutavale on tehisintellekti olemuse mõistmise vajalikkuse juures faktoriks järjest ohtlikumaks muutuv kübermaailm, kus pahalased kasutavad ära igat võimalust kahju tegemiseks. Kui tänaseks on paljud õppinud ära tundma petukõnesid, Facebooki libaloose ja õngitsuskiru, siis AI-l põhinevad lahendused annavad uued hoovad ka küberkurjategijate kasutusse.
«Kui sa ei tea, et kurjategija saab lihtsa vaevaga tehisintellekti kasutava tööriista toel luua sulaselges eesti keeles petukirja, mis on täis õigena tunduvaid fakte ja hoiatusi, ei saa häirekellad õigel ajal tirisema hakata,» rääkis ta. «Ja see on vaid jäämäe tipp. Võib olla täiesti kindel, et nii nagu areneb meeletus tempos AI ise, arenevad ka viisid, kuidas pahalased seda omakasu nimel ära kasutavad. Ainus viis end kaitsta on teada, mis on võimalik.»
Eelnevat arvesse võtta soovitab ta kõigil, kes täna veel tehisintellekti osas skeptilised, veidi laiemat pilti vaadata ja mõista, et AI arengukurvi hinnates on see juba täna tasahilju muutumas elu lahutamatuks osaks.
«Tuuleveskitega võidelda ei tasu. Tehisintellekt ei pruugi küll meeldida, kuid pääsu sellest pole. Pigem tasub võtta aeg ja end kurssi viia, et mitte ühel hetkel avastada, kuidas digipädevus on ajast maha jäänud,» lausus ta.