Tehisintellekti ehk AI-d eristab teistest tulevad-lähevad tehnoloogiatest üks oluline faktor: see on universaalselt kasutatav ja tavalisele inimesele mõistetav. Seetõttu on vältimatu, et AI olemuse, tööpõhimõtete ja võimalustega peavad varem või hiljem tuttavaks saama kõik, leiab Elisa IT-juhi Villu Teearu.
Teearu märkis, et hetkene olukord meenutab mõneti interneti algusaegasid, kus osa inimestest mõistis uue tehnoloogia edu kiirelt, teised ei saanud aru, mis probleemi uue tehnoloogia abil lahendatakse ja miks selle tundma õppimisele aega pühendama peaks. Need, kes keeldusid õigel ajal rongile hüppamast, jäid maailma arengust maha.
«Kindlasti pole me veel täna punktis, kus iga inimene AI olemust mõistma peab, kuid liigume väga kiirelt sinna poole. Näiteks oleme selgelt möödas punktist, kus tehisintellekti töö mõistmine oli oluline vaid IT inimeste jaoks. Täna suudab ChatGPT ühegi probleemita õpetajatele märkamatult teha ära koolijütsi kodutööd või asendada suuresti andmesisestaja töökoha – kaks IT-st üsna kauget rolli, kelle jaoks on aga tehisintellekti võimaluste, tööpõhimõtete ja riskide mõistmine oma enda töö vaates meeletult oluline.»
Tuuleveskitega võidelda ei tasu. Tehisintellekt ei pruugi küll meeldida, kuid pääsu sellest pole.
Villu Teearu
Mida päev edasi, seda enam nutikad tehisintellektil põhinevad lahendused era- ja ärimaailma jõuavad. See tähendab, et varem või hiljem tuleb sellega tuttavaks saada kõigil, riskides IT-juhil sõnul vastasel juhul sellega, et digioskused ei vasta enam tööturul konkurentsivõimisena püsimiseks nõutavale tasemele või hakatakse langema AI-st tulenevate riskide lõksu. Ta toob näiteks, et kui täna märgitakse töökuulutuses ära arvuti kasutamise oskus, siis juba lähitulevikus võivad sinna lisanduda ka AI-põhiste tööriistade kasutamise pädevus.
Kui AI-st midagi kuulnud pole, ei saa end kaitsta seda kasutava kurjategija eest.
Lisaks tööelu puudutavale on tehisintellekti olemuse mõistmise vajalikkuse juures faktoriks järjest ohtlikumaks muutuv kübermaailm, kus pahalased kasutavad ära igat võimalust kahju tegemiseks. Kui tänaseks on paljud õppinud ära tundma petukõnesid, Facebooki libaloose ja õngitsuskiru, siis AI-l põhinevad lahendused annavad uued hoovad ka küberkurjategijate kasutusse.
«Kui sa ei tea, et kurjategija saab lihtsa vaevaga tehisintellekti kasutava tööriista toel luua sulaselges eesti keeles petukirja, mis on täis õigena tunduvaid fakte ja hoiatusi, ei saa häirekellad õigel ajal tirisema hakata,» rääkis ta. «Ja see on vaid jäämäe tipp. Võib olla täiesti kindel, et nii nagu areneb meeletus tempos AI ise, arenevad ka viisid, kuidas pahalased seda omakasu nimel ära kasutavad. Ainus viis end kaitsta on teada, mis on võimalik.»
Eelnevat arvesse võtta soovitab ta kõigil, kes täna veel tehisintellekti osas skeptilised, veidi laiemat pilti vaadata ja mõista, et AI arengukurvi hinnates on see juba täna tasahilju muutumas elu lahutamatuks osaks.
«Tuuleveskitega võidelda ei tasu. Tehisintellekt ei pruugi küll meeldida, kuid pääsu sellest pole. Pigem tasub võtta aeg ja end kurssi viia, et mitte ühel hetkel avastada, kuidas digipädevus on ajast maha jäänud,» lausus ta.
