Pankur hoiatab plaanitava maksutõusu tagajärgede eest

Pankadest maksuraha väljavõtmine vähendab ka heade laenude saamise võimalust. Foto: YVES HERMAN/REUTERS

Valitsuse plaan tõsta pankade maksukoormust kahjustab tugevalt Eesti pankade võimalust konkureerida välismaiste suurpankadega ning muudab laenuraha ja investeerimise kallimaks nii Eesti inimestele kui ka ettevõtetele, kirjutab Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees, Coop Panga nõukogu esimees Rainer Rohtla.

Kohe ei juhtu midagi, kuid paari aasta pärast, just siis, kui majandus peaks hakkama jälle hoogu koguma, on kodu ostmine ja auto liisimine kallim ning ettevõtete võimekus investeerida ja töökohti luua, väiksem.

Maksusüsteem ja erinevad nõuded pankadele on keerukas teema ning kõik kindlasti ei tea, et pankadele kehtib Eestis võrreldes kõikide teiste äriühingutega avansiline tulumaksu kohustus. See tähendab seda, et kui Peeter Võrumaal tegeleb ettevõtlusega, siis ta teeb aasta lõpus otsuse, kas ta investeerib aastaga tekkinud kasumi edasi ettevõtlusesse või võtab dividende. Tulumaksu maksab ta dividendide pealt alles siis, kui ta raha ettevõttest välja võtab. Pangad aga maksavad praegu vastupidiselt iga kvartal 14-protsendilist avansilist tulumaksu kogu teenitud tulult, sõltumata sellest, kas kasum makstakse dividendidena välja või soovitakse teenitud kasumit kasutada omakapitali suurendamiseks. Seega kuvand sellest, et pangad tegutsevad kuidagi soodustingimustel võrreldes teiste ettevõtetega, on tegelikkusega vastupidine. Praegu kehtib ka kõikidele äriühingutele, kes regulaarselt dividende jaotavad, 14-protsendiline tulumaksumäär, aga vastupidiselt pankadele ainult siis, kui ka kasumit dividendideks ka tegelikkuses jaotatakse.

Laenu ei saa

Siin peitub ka suurim oht – pangad saavad raha laenata majanduskasvu toetamiseks või eestlase elujärje parandamiseks ainult sellisel juhul, kui neil on omakapitali. Kui riik tõstab pankade avansilist tulumaksu kohustust 14 protsendi pealt 22 protsendile, tähendab see seda, et pangad ei saa varasemas mahus omakapitali kasumi arvelt kasvatada, mis vähendab nende laenuvõimet. See omakorda tähendab, et pangal on võimalik raha vähem välja anda, mistõttu on ka selle hind ettevõtja jaoks kõrgem, mis omakorda ei lase tal konkureerida ekspordi turgudel teiste riikide toodanguga.

Eestis on kahte tüüpi panku: Eesti kapitalil põhinevad pangad, nagu ka Coop Pank, ja välismaised suurpangad. Kuna välismaised pangad on kümneid aastaid nautinud turul suhteliselt monopoolset seisundit, saavutades suured turuosad, siis on tänu headele Eesti klientidele tekkinud neil ajapikku väga hea kapitaliseeritus ja neid antud maksumuudatus nii tugevalt ei puuduta.

Konkurentsivõime saab hoobi

Kõige suurema löögi peavad siinkohal enda kanda võtma kohalikud Eesti pangad, kes kuuluvad peamiselt Eesti investoritele, on viimastel aastatel tublilt turuosa kasvatanud, pakkunud paljudele Eesti ettevõtele ja eraisikutele võimalust finantseerimist saada headel tingimustel. Kohalikud pangad on kasvufaasis ja viimaste aastate turuosade kasv näitab hästi, et pakutavad tingimused on meelepärased Eesti ettevõtetele ja eraisikutele, kuna nad on just Eesti kapitalil olevates pankades leidnud oma uue kodupanga.

See on omakorda sundinud ka välismaiseid panku Eesti inimestele paremaid tingimusi pakkuma, mis tähendab, et konkurents töötab ja finantseerimaks kodu, uue auto ostu või tootmise laiendust, on muutunud soodamaks. Kui valitsuse plaan viia pankade avansiline tulumaks 14 protsendi pealt 22 protsendi peale õnnestub, siis tähendab see kindlasti mitu head aastat tagasiminekut pankade omavahelises konkurentsis. Välismaistel pankadel on taas võimalus Eesti inimestele ja ettevõtetele oma tingimusi peale suruda, sest oleme muudatusega andnud löögi Eesti kohalike pankade konkurentsivõimele ja vähendanud läbi selle konkurentsi panganduses.

Mõistan, et paljudele on pinnuks silmas tänane olukord, kus pankade kasumid on viimasel aastal oluliselt kosunud. On pangad, kellel pole vaja klientide pärast pingutada ning nende kasumid on kasvanud puhtalt euribori mõjul, kuid on ka pangad, kes püüavad pakkuda klientidele võimalikult häid laenutingimusi ning maksta tähtajaliste hoiuste eest õiglast intressi, võitnud kliente juurde ja kasvatanud peamiselt just seeläbi oma kasumit. Viimasteks on just kodumaised pangad, kes pingutavad selle nimel, et Eesti inimesed saaksid samasugustel tingimustel pangateenuseid kasutada, nagu meie välispankade koduriigis elavad kliendid. Näiteks Coop Pangas makstakse tähtajalise hoiuse eest alates juunist 5-protsendilist intressi, et anda tagasi Eesti eraisikule ja ettevõtjale ajal, kui finantseerimise kulud on kasvanud.

Majanduskeskkond külmub

Kõik see on võimalik, kui kohalikel pankadel on jätkuvalt piisavalt omakapitali kasvamaks, kuid mis plaanitava maksutõusuga soovitakse kohalikelt Eesti pankadelt ära võtta.

Pangandus on majanduse vereringe, kui võtta sealt ühekordselt rohkem tulumaksu ja läbi selle vähendades Eesti kapitalil olevate pankade turuosa, siis on korraks soe, aga ees ootab pikalt külma aega.

Turumajandus on sadu aastaid tõestanud, et konkurents on igas valdkonnas eluliselt oluline, seega tõstes pankadel avansilise tulumaksu nõuet 14 protsendi pealt 22 protsendi peale, saame järgmisteks aastateks pilvise ja tuulise ilma, kuid tegelikkuses vajab Eesti uueks majanduskasvuks päikest ja sooja vihma, et meie majandus idaneks viljakal pinnasel kiiresti.