Elering supleb rahas! Energiakriis tõi riigiettevõttele megakasumi

Elering. Foto: Eero Vabamägi

Riiklik elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur Elering AS teenis eelmisel aastal 398,1 miljoni euro äritulude juures 17,4 miljonit eurot puhaskasumit, mida on kolm korda rohkem kui aasta varem. Riik võtab dividendidena välja 13,5 miljonit eurot.

Ettevõtte 2021. aasta kasum jäi 208,3 miljoni euro äritulude juures 5,1 miljonile eurole. Viimasse kümne aasta lõikes on ettevõttel olnud veelgi paremaid aastaid: aastal 2013 teeniti 49 miljonit, 2014. aastal 40 ja alle 2019. aastal pea 33 miljonit eurot kasumit.

Ühtlasi kinnitas ettevõtte aktsionäri esindaja, kliimaminister Kristen Michal, otsuse maksta Eleringi jaotamata kasumist, mis ulatus 2022. aasta lõpu seisuga 151,8 miljoni euroni, riigile dividendidena 13,5 miljonit eurot, selgub üldkoosoleku otsusest.

Ettevõtte olulisim tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis moodustas müügitulust 45,2 protsenti või 174,8 miljonit eurot. Võrgu ülekandeteenuste tulust moodustasid 49,4 protsenti elektrivõrgu ülekandeteenuse tulud, 7,8 protsenti gaasi ülekande võrguteenuste tulud ning 42,7 protsenti muud võrguteenusetulud, selgub Eleringi möödunud aasta majandusaruandest.

2022. aastal kaeti konkurentsiametiga kooskõlastatult tariifis mittesisalduvad elektri võrgukaod kogunenud võimsusjaotustulust eeldusel, et võimsusjaotustulu jääk on piisav piiriüleste investeeringute finantseerimiseks. Võrguteenuste tulust 57,3 protsenti moodustas võrgutariifidega reguleeritud tulu, aasta varem oli see osakaal 92,5 protsenti.

Võrreldes 2021. aastaga suurenesid mullu elektri võrguülekande tulud, samas kui gaasitarbimise langus andis hoobi ka gaasi ülekandetuludele. Elektrivõrgu teenuste müük kasvas 2,9 protsenti ehk 2,5 miljonit eurot ja seda tulenevalt uute tariifide kehtima hakkamisest alates eelmise aasta 1. aprillist, kuna võrreldes 2021. aastaga vähenesid elektri ülekandemahud 7,8 protsenti ehk 600 gigavatt-tundi. Gaasi ülekandemahud kukkusid 25,6 protsenti ehk 1200 gigavatt-tundi, mis peegeldus ka gaasi ülekandetulude kukkumises sama protsendi võrra ehk 4,7 miljonit eurot.

Venemaa agressioonil Ukrainale oli oluline roll gaasi ülekandemahtude langusele. Elektri ülekandemahud on samuti näidanud viimastel aastatel langevat trendi, mis vaikselt jätkub. Elering plaanib lähiaastatel tutvustada püsikomponendiga tariifi, et maandada riski langevate ülekandemahtude osas.

Bilansi- ja reguleerimisteenus kasvas 131,5 protsenti ehk 108,1 miljonit eurot, ulatudes 190,3 miljoni euroni. Bilansiteenuse tulude kasv oli peamiselt seotud bilansielektriga, mille tulud kasvasid 88,4 miljonit eurot. 77,6 protsenti ehk 68,6 miljonit eurot suurenesid tulud kõrgemast elektrihinnast tulenevalt ja 22,4 protsenti ehk 19,8 miljonit eurot tulenes mahtude kasvust. Gaasi bilansiteenuste tulude kasv oli samuti seotud nii hinna kui mahtude suurenemisega.

Eleringi ärikulud kasvasid aastaga 119,1 miljonilt eurolt 378,2 miljoni euroni. Oluline kulude kasv võrreldes 2021. aastaga tulenes veelgi kõrgematest elektrihindadest, millest tulenevalt kasvasid elektrivõrgukadude kulud enam kui kaks korda ehk 51,9 miljonit eurot. Tööjõukulud kasvasid võrreldes 2021. aastaga 18,6 protsenti 13,3 miljoni euroni, nii inimeste arvu kui tasude kasvuga seoses.

Investeeringute osas oli Eleringile ka 2022. aasta märksõnaks Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega seonduvad investeeringud, mis jätkuvad ka aastatel 2023–2025. Samuti investeeris ettevõte enam kui 18 miljonit eurot, et rajada võimekus veeldatud maagaasi (LNG) võrku vastuvõtuks Paldiskis. Lisaks tavapärastele investeeringutele on Eleringil alanud ka intensiivne erakorraliste investeeringute programm ühenduste tugevdamiseks. Kokku investeeris ettevõte mullu 368 miljonit eurot.

Ettevõte on oma investeeringuid finantseerinud nii Euroopa Liidu vahenditest kui laenude ning võlakirjadega. Aasta lõpu seisuga oli Eleringil intressikandvaid võlakohustusi 314 miljoni euro väärtuses.

Teine finantseerimisallikas, millega ei kaasne intressikulusid, on ülekoormustasu, mis tekib olukordades, kus elektribörsi erinevate hinnapiirkondade vahel tekivad hinnaerinevused ning elektribörs kannab hinnaerinevuste tõttu laekunud raha vastavate riikide põhivõrguettevõtjatele. Vastavalt Euroopa Liidu seadusandlusele tuleb sel viisil saadud raha kasutada eelkõige piiriüleste ülekandevõimsuste suurendamiseks. Elering on 2022. aasta lõpu seisuga sel viisil kogunud 341,3 miljonit eurot, millest oli aasta lõpul veel sidumata 268,8 miljonit eurot.

Eleringis töötas 2022. aasta lõpu seisuga 272 inimest, aasta varem 258 inimest. Töötajate keskmine tööstaaž on pisut alla 12 aasta ning keskmine vanus 43 eluaastat. Töötajaskonnast kolmveerandi moodustavad mehed.