/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2023/06/01/15362460t1h5023.jpg)
Valitsusliit võib tõsta pankade tulumaksu vähem, kui koalitsioonikõnelustel kokku lepiti.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles neljapäeval Postimehele, et praegu käib kompromissi otsimine pankade tulumaksumäära tõusu üle. «Läbirääkimised käivad,» ütles Akkermann. «Kompromissina arutatakse praegu seda, kas avansiline tulumaks on 22 protsenti või vähem. »
Akkermann märkis, et ettevõtete ja sealhulgas ka pankade tulumaks tõuseb igal juhul 22 protsendini, kuid küsimus on selles, et kas pankade avansiline tulumaks saab olema väiksem.
Praegu on pankade avansiline tulumaks 14 protsenti. Kui see jääb nii, siis 2025. aastast tuleks pankadel ülejäänud kaheksa protsenti tulumaksu tasuda dividendide väljavõtmisel.
Akkermann märkis, et riigikogu rahanduskomisjon tahab saata maksuseaduste eelnõude muudatusettepanekud suurde saali hiljemalt tuleva nädala neljapäeval. Seega on veel ligi nädal jäänud kõneluste pidamiseks.
«Konsultatsioonid käivad, kõik helistavad kõigile ja mõeldakse ka, kuidas opositsiooniga kokkuleppele saada ja kui palju saab vastu tulla pankade soovidele,» märkis Akkermann. «Pangandussektoris on kiirelt kasvavad kodumaised pangad ja siis rahvusvahelised pangad.»
Halvav mõju ettevõtetele
Akkermanni sõnul tahab koalitsioon kasutada kõiki võimalusi, et vältida usaldushääletust riigikogus. «Ega maksuseaduste vastuvõtmise sidumine valitsuse usaldushääletusega ei ole mingisugune asi, mis koalitsioonile ja peaministrile väga meeldivad, vaid viimane võimalus, kui teised variandid on ammendunud,» ütles Akkermann.
Teine maksumuudatus, mis on leidnud ettevõtjate tugevat vastuseisu, on majutusasutuste käibemaksumäära kergitamine 9 protsendilt 22-le.
Akkermann märkis, et ka selle maksutõusu suhtes on valitsus valmis tegema järeleandmisi. «Praegu on eelnõus hotellide käibemaks 22 protsenti, arutluse all on, kas teeme käibemaksu alandatud määrad 5 ja 9 ringi nii, et ajakirjandus ja ravimid on üheksaprotsendilise ning majutusasutused 13-protsendilise käibemaksuga. Praegu käivad selles punktis läbirääkimised, aga ma ei julge ennustada, kuidas need lõpevad,» ütles Akkermann.
Rahandusminister Mart Võrklaev kinnitas, et valitsusliit on valmis taganema esialgu lubatud tulu- ja käibemaksumääradest pankadele ja hotellidele.
«Pangaliit on käinud kõikides riigikogu fraktsioonides ja ka rahanduskomisjonis oma seisukohti tutvustamas. Probleem on ennekõike Eesti väiksematel pankadel, kui kapitali kõrgema avansilise tulumaksuga neilt välja võtame,» ütles Võrklaev. «Pankade ettepanekuid oleme koalitsioonis arutanud, aga otsused tulevad rahanduskomisjonist. See on üks teema, mille üle oleme tõsiselt rääkinud, ja võib tulla teatud kompromiss.»
«Numbreid on vara öelda, sest otsus rahanduskomisjonis ja kompromiss ei ole meil omavahel lõplikult kokku lepitud, et saaks öelda, et oleks paigas, kokkulepet ei ole, aga arutanud oleme küll,» ütles Võrklaev.
Analüüsidest on välja jäetud see, et koos maksuküüru kaotamisega kasvab hotellitöötajate netopalk.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann
Võrklaev märkis, et valitsusliit võtab arvesse ka opositsiooni soove. «Kuna oleme lubanud nendega läbi rääkida, siis tahame selgust, kas opositsiooni ettepanekuis on lisaks meeletule pidurdamisele ka midagi sisulist. Opositsiooni probleem on olnud turism, ja on ka nõutud ajakirjanduse jõulist käibemaksu tõusu.»
Nii hotellide kui ka pankade esindusorganisatsioonid on koostanud analüüsid, mis näitavad, et valitsuse pakutud maksutõusud on halvava mõjuga nii ettevõtteile kui ka Eesti majandusele tervikuna. Hotellide analüüs ütleb, et 22-protsendilise käibemaksu korral võib riiki tulla aastas umbes 200 000 turisti vähem. Pangad leiavad, et kasumi kõrgemal tasemel maksustamine tähendab väiksemat laenumahtu ja seeläbi SKT kasvu pidurdumist.
Annely Akkermann aga ütles nende argumentide kohta, et sõja ajal peavad kõik ettevõtlussektorid panustama riigieelarvesse.
«Analüüsidest on välja jäetud see, et koos maksuküüru kaotamisega kasvab hotellitöötajate netopalk, mistõttu leeveneb ka palgasurve ettevõtjaile,» ütles Akkermann.
«Silme ees tuleb hoida suurt pilti. Valitsus kogub maksuraha kaitsekulude tõstmiseks ühe protsendi võrra SKTst, kõik sektorid peavad panustama, sh pangandus, kelle kasum sel aastal kahekordistub eeldatavasti,» kommenteeris Akkermann. «Kui pankade regulaarne kasum on olnud 500 miljonit aastas, siis sel aastal prognoositakse miljardilist kasumit kõikidele Eesti pankadele kokku. See peaks andma juurde kapitali nii laenude väljaandmiseks kui ka välja kandma tulumaksu tõusu.»
«Ma ei arva, et taevas kukub maa peale [valitsuse kavandatud maksutõusudega],» kinnitas Akkermann.
Mõju kogu majandusele
LHV panga juht Kadri Kiisel ütles, et on viimasel ajal vähemalt kolm korda kohtunud poliitikutega, et selgitada järsu maksutõusu mõju pangandusele.
«Kui käisime erakondadega kohtumas, siis öeldi, et mõjuanalüüsiks pole aega. Pakkusime omalt poolt mingigi hinnangu maksutõusu mõju kohta. Loosunglausete tagant, milles öeldakse, et pankade kasumlikkus on väga kõrge, kaob ära mõte,» ütles Kiisel.
«Meie analüüsi mõte on, et kui avansilise tulumaksu määra tõsta sellise sammuga, siis sel on mõju kogu majandusele. Miks see nii on? Pankadel on erinuhtlus, sest pangandussektor on ainus, kel on sisuliselt rakendatud kasumimaksu,» ütles Kiisel.
«Me ei vaidle sellega, et kui on vaja maksumäärasid tõsta, just dividendide tulumaksumäära, siis sellega oleme päri, aga me ei ole nõus sellega, et pankadele jääb avansiline tulumaks. Pangad on ainus sektor, kus seda rakendatakse,» ütles Kiisel.
Pangaliidu analüüsi järgi tähendaks avansilise tulumaksu tõus 14-lt 22 protsendile seda, et pangad tasuvad aastas umbes 80 miljonit eurot rohkem makse. Kui see raha jääks pankadele omakapitaliks, saaks nad anda aastas välja miljard eurot laene.
«Maksumuudatus mõjutab kõige rohkem kiirelt kasvavaid Eesti panku, LHV on üks neist, me maksame igal aastal dividendideks 25 protsenti kasumist enne makse, seda me ei plaani muuta, sest me kasutame ülejäänud kasumit kasvuks, kasvame keskmiselt 10 protsenti aastas eeloleval viiel aastal. Kui maksumuudatus tuleb, siis saame kasvu teha 10 asemel 6 protsenti, sest ei saa kasumit võtta kapitalina arvele,» kommenteeris Kiisel.
LHV näitel tähendaks see 12 miljonit eurot aastas täiendavat maksukohustust. Kiiseli sõnul tähendab see, et laenamata jääb 120 miljonit eurot aastas. «Viie aasta peale tähendab see 2000 korteriühistu rekonstrueerimist või 300 ettevõtet, kes jäävad laenuta. Need on hästi lihtsad näited, sest tegelikult maksutõusu mõju jääb varju, sest pangad on hetkel väga kasumlikud,» ütles Kiisel.
Kui valitsus viimati tahtis hotellide käibemaksu tõsta, katkestas selle mõtte Taavi Rõivase valitsuse umbusaldamine riigikogus.
Hotelliomanik on nõus pisut suurema maksumääraga
Verni Loodmaa
Tartu hotelliomanik
Majutusasutuste üheksaprotsendiline käibemaks, mis on kehtinud umbes 15 aastat, on õiglane. Sellist maksumäära kasutab suur osa Euroopa riikidest, üheksaprotsendiline käibemaksu määr on sarnane lähiriikidega, nii et olen selles arusaamas, et hotellide käibemaksuerisus peab säilima. Väga mõistlik oleks, et maksumäär ei muutuks üldse.
Kui otsustajatel on kange tahtmine seda tõsta ja kui tundub, et riigieelarve saab sellega täiendust, siis mõistan, kui käibemaks tõstetakse kuni 12 protsendini, nii on Lätis, Rootsis ja Norras.
Pean oluliseks, et valitsus ei vähendaks turismitööstuse konkurentsivõimet. Turismitööstus on keerulises seisus koroonapandeemia ja sellele järgnenud Ukraina sõja tõttu. Isegi kui praegu teenitakse mõningat mõõdukat kasumit, siis ei tohi unustada, et viimased aastad on olnud kahjumlikud ja kahjumid on vaja ettevõtjail katta.