Ostja rahulolematust põhjustab infovaegus

Eriti elektroonikat valides peavad ostjad teinekord justkui pimedas kobama, sest pole müüjaid, kes neid hüva nõuga aidata oskaksid. Foto: Mihkel Maripuu

Viimasel ajal on tänu tarbijakaitseameti kampaaniale palju juttu olnud sellest, et inimestele ei anta poodides piisavalt teavet kaupade omaduste ja nende kasutamise kohta.

Kui spetsialiseeritud poodides on tavaliselt olemas asjatundlikud konsultandid, kes kaupu tunnevad, oskavad nende kohta teavet jagada ja aitavad vajadusel ostjal mudelite vahel valikut teha, siis suured ketipoed on vaeslapse ossa jäänud.

Tarbijakaebuste komisjoni liige Kai Amos rääkis tarbijakaitse ja ettevõtjate ühisel ümarlaual, et ehkki ostja eeldab, et teenindaja tunneb kaupa, ei pruugi see nii olla.  Suurtes kauplustes tegelevad teenindajad müügisaalis vaid kaupade väljapanemisega, kassapidajad arveldamisega ja muid kohustusi ega ka teadmisi neil ei ole.

Ei saa enamat nõuda

Ka tarbijakaitseameti pea­direktor Andres Sooniste leidis, et töötajalt ei saa nõuda rohkem, kui tema töökohustused ette näevad. «Kui kaubal ilmneb puudus seetõttu, et tarbija on seda valesti kasutanud, peab müüja suutma selgeks teha, et ta on andnud enne ostu piisavalt infot selle kohta, kuidas asja kasutada,» märkis Amos.

Kaupluseketi ETK juht Kati Kusmin rääkis, et suurtes marketites on kaupu kuni 30 000 nimetust ja neid kõiki ei saa ükski inimene tunda. Kuid ta märkis, et poes peab olema keegi, kes oskab vastata – kas siis juhataja või tootegrupi juht.

Eesti Tarbijakaitse Liidu juhatuse esimees Enn-Toivo Annuk nägi probleemi eelkõige suurtes kauplustes müügil oleva kodutehnika ja elektroonikakaupadega. «Mingit konsultatsiooni või nõu saada on sealt väga raske, ehkki tegu on keeruliste kaubagruppidega,» tõdes ta.

Elu ja vara ohus

Elektroonikakaupa vääralt kasutades võib inimene ohtu seada nii oma vara kui koguni elu. Näiteks on kodus põlema läinud föönid, veekeedukannud ja kohvimasinad, teleritest ja digiboksidest rääkimata. Ka võib tarbija eset valesti kasutades selle lihtsalt lõhkuda ja katkisena poodi tagasi tuua.

Ohutusnõuded peaksid Annuki sõnul ka seadmete kasutusjuhendites eraldi kirjas olema ja müüja peaks neile tähelepanu juhtima. Eraldi teema on soodusmüügid, kus sageli müüakse odavalt saadud rämpsu. Kord pidi ühel inimesel maja maha põlema, kui ta programmeeris oma äsjaostetud panni täpselt juhendi järgi hommikuks muna praadima. Maha põles köök.

Annuk teab veel rääkida, kuidas keegi ostis ehitusmaterjalide poest korkparketi. Poole aasta pärast tekkisid tal peavalud, mille põhjust arstid tükk aega leida ei suutnud. Lõpuks tegi üks tuttav terviseekspert mõõtmise tulemusel kindlaks, et parkett eritab tervisele kahjulikke aineid.

Kaupmeeste liidu tegevjuht Marika Merilai soovitas suurtes kauplustes, kus teenindajat saalist raske leida, pöörduda infoletti. Kui sealne teenindaja ei oska vastata, peab ta üles otsima spetsialisti, kes oskab. Samas on kõigile teada, et supermarketite infolettide ees looklevad tihti pikad järjekorrad, sest seal müüakse loto- ja kontserdipileteid, väljastatakse kliendikaarte, võetakse kaupa tagasi ja tehakse kümneid teisi tehinguid.

Merilai sõnul peaksid ettevõtjad rohkem teadvustama, et kauba tundmine on oluline. «Meil leidub kahjuks veel ettevõtjaid, kes ütlevad, et kassapidaja peabki ainult kassat tundma. Võitleme selle eest, et müüjate kutsehariduses oleks kaupade tundmine sees,» lausus ta.

Enamik infot on ka pakenditel olemas, ehkki vahel väga väikeses kirjas ja teinekord kehvasti tõlgitud. Valesti kasutamise või kandmise kohta ütles Merilai, et igasugused kitsendused peavad olema enne ostu sooritamist tarbijale teada, sest siis saab inimene teha otsuse, kas võtta või jätta.

Paljud spordirõivaste ja -jalatsite tootjad on lisanud kaubale kandmise ja hooldamise juhised, mis on suureks abiks ja mida võiks kasutada teisedki, et hilisemaid kaebusi ära hoida. «Kõik me peaksime olema pisut hoolsamad – mitte ainult tootjad ja müüjad, vaid ka tarbijad,» rõhutas kaupmeeste esindaja.