Hotellide maksutõus teeb Eesti 67 miljoni euro võrra vaesemaks

Janno Järve tutvustamas majutusasutuste käibemaksu tõstmise mõju-uuringut. Foto: Kermo Benrot

Valitsuse planeeritav majutusasutuste käibemaksu tõus tooks riigieelarvesse 14 miljonit eurot, kuid jätaks Eesti majanduse 67 miljoni euro võrra vaesemaks. See summa mõjutab otseselt siinsete ettevõtete ja inimeste heaolu.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) tellitud majutussektori käibemaksuerisuse ärakaotamise mõjuanalüüs Rakendusuuringute Keskuselt CentAR näitas, et majutusasutuste käibemaksumäära tõstmisel praeguselt üheksalt protsendilt 22-le protsendile jääb Eestis loomata 67,3 miljonit eurot lisandväärtust ühes aastas.

See tähendab, et aastas jääb tulemata 210-211 000 välisturisti, kes ei käi siin poes ega osta kaupu, ei külasta restorane ega einesta siin, ei tarbi meelelahutust, transporti ega muid kaupu ega teenuseid, mida turistid tavapäraselt Eestis tarbivad, rääkis Rakendusuuringute Keskuse CentAR vanemanalüütik ja partner Janno Järve.

CentARi arvutuste kohaselt oleks otsene lisanduv käibemaksutulu maksutõusust 14 miljonit eurot, kuid muud maksutulud väheneksid 3,9 miljoni euro võrra.

«See tähendab 55 miljonit eurot lisandväärtuse kadu, mille võrra läheb inimestel ja ettevõtetel halvemini,» ütles Järve.

Hind tõuseb üle 12 protsendi

Käibemaksu tõus mõjutab otseselt majutusteenuse hinda. Puhtalt käibemaksu tõusust lähtuv hinnatõus peaks olema 11,9 protsenti, kuid see on Järve sõnul optimistlik hinnang.

«Turismiettevõtjate mõte ei ole ju see, kuidas käibemaksuga tegeleda, vaid kuidas oma kasumit taastada,» lausus Järve. «Selles on eelnevatel aastatel tekkinud märkimisväärne auk ja pigem on põhjust eeldada, et tegelik hinnatõus kujuneb suuremaks.»

Aastas jääb tulemata 210-211 000 välisturisti.

Rahandusministeeriumi hinnangul vähendab üheprotsendiline hinnatõus nõudlust 1,4 protsenti. Järve hinnangul on see liiga optimistlik eeldus ja tegelik nõudluse vähenemine on suurem, sest inimesed on hinnatundlikumad nii Eesti kui ka mujal.

«Meie arvutuste kohaselt tooks maksutõus sektorile 16 miljonit eurot kahjumit aastas,» selgitas Järve. Eesti turismisektori viie aasta kumulatiivne kahjum on tänaseks 19 miljonit eurot.

EHRLi juhatuse liige ja IBIS Tallinn tegevjuht Madis Laidi sõnul ei hoiatatud poliitikud neid eelmisel sügisel maksutõusu plaani eest. Maksutõusuplaanist said nad teada koalitsioonileppest, kuid senised kohtumised kõikide riigikogu fraktsioonide ja enamiku ministritega pole suutnud anda vastust küsimusele, miks seda tehakse ja kes on maksutõusu idee taga, tõdes Laid.

«Raha saab riiki tuua kahel moel: ekspordi või laenu näol. Laen on kallis, turism on aga suur osa ekspordist. Väga imelik, et me pärsime ekspordikasvu ja arengut,» sõnas Laid.

Mõjuanalüüsi järgi väheneb majutussektori lisandväärtus muude tingimuste samaks jäädes 16,7 ning kasumid 2,7 miljoni euro võrra. Sektorist võib kaduda ligi 450 töökohta.

Kahju on üüratu

EHRLi tegevjuhi Killu Maidla sõnul on pärast mõjuanalüüsi valmimist veelgi raskem mõista riigi motiivi majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamiseks. «Sellest ei saa kasu mitte keegi, aga kahju turismisektorile on üüratu,» nentis Maidla.

Maidla sõnul on Läti ja Leedu senised kogemused turismisektori käibemaksuerisustega näidanud, et erisuse kaotamine annab nii sektori tulemustele, elujõulisusele kui maksulaekumistele üldiselt korraliku löögi ning maksuerisuse taastamine jällegi turgutab turismieksporti, mis toob kasu laiemalt kui vaid hotellidele.

Valitsuse plaan näeb ette majutusasutuste 9-protsendilise käibemaksuerisuse kaotamist ja käibemaksu tõstmist 2025. aastast 22-protsendile, mis tähendab 2,4-kordset maksutõusu. Tegu oleks käibemaksu standardmäära rakendamisega, mida lähiriikidest tehakse praegu vaid Taanis. Iga pool mujal Euroopas, aga ka laiemalt maailmas, kehtib majutusasutustele soodsam käibemaksumäär.