Ministeerium: majanduse seis on kehv, aga peaks lähiajal paranema

Ministeeriumid peavad 1. juuliks leidma kärpekohti Foto: Madis Veltman

Eesti majanduse seis kiire hinnatõusu ja nõrga väliskeskkonna tõttu endiselt kehv, kuid olukord võiks paranema hakata aasta teises pooles, kirjutab makromajanduse talituse juhataja Erki Lõhmuste.

Statistikaameti andmetel langes 2023. aasta esimeses kvartalis Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 3,2 protsenti ja eelneva kvartaliga võrreldes 0,6 protsenti.   

«SKP statistika viitab, et langus puudutas paljusid tegevusalasid. Erinevate majandussektorite kindlustunne oli esimeses kvartalis nõrk, tööstustoodang ja jaemüük jätkasid langust. Mõningase positiivse panuse SKP kasvu andsid esimeses kvartalis ehituse ning majutuse ja toitlustuse tegevusala. Ehitusmahud esimeses kvartalis küll langesid, kuid nende taset võib pidada pikema perioodi võrdluses pigem kõrgeks. Majutus ja toitlustus taastuvad madalseisust, aga majutatud turistide arv ei ole veel koroonaeelset taset saavutanud,» tõi Lõhmuste välja.

Rahandusministeeriumi analüütiku sõnul väljendub majanduslangus eriti selgelt ettevõtete kasumite kokkutõmbumises.

«Ettevõtete kasumid kasvasid esimeses kvartalis veidi alla 2 protsendi. 2022. aastal kasvas see näitaja 24 protsenti, mistõttu võib praegust kasumite kasvu aeglustumist pidada olukorra normaliseerumiseks. Samas püsis palgakulude kasv stabiilsena 13 protsendi juures, mis 17-protsendilist inflatsiooni arvestades tähendab 3-protsendilist reaalpalga langust. Kuna lisaks palga ostujõu vähenemisele piirab tarbimist ka varasemate säästude ammendumine ja intressitõusu tõttu suurenevad laenuteeninduskulud, siis vähendab see ettevõtete võimalusi sisendite edasist kallinemist väljamüügihindadesse üle kanda,» sõnas Lõhmuste.

Aasta alguses jätkus analüütiku sõnul ka väliskeskkonna nõrgenemine, mis ei soosinud eksportiva sektori väljavaateid. Lisaks on keskpankade jõulised intressitõstmised liigkiire inflatsiooni ohjamiseks toonud kaasa tööstussektori majandusaktiivsuse alanemise euroalal ja lähiturgudel.

«Samas teenuste pool püsib osalt turismi kiire taastumise mõjul jätkuvalt tugevana. See ilmestab ka Eesti ekspordi arenguid, kus teenuste eksport oli IKT ja äriteenuste toel väikeses kasvus, kuid kaupade ekspordi langus süvenes aastatagusega võrreldes pea 12 protsendini. Tööstussektori olukorda on lisaks nõrgenevale välisnõudlusele pärssinud Venemaa-Ukraina sõja mõjude ja sanktsioonide tulemusena kaasnenud imporditavate sisendite ja tooraine kallinemine, mistõttu hinnakonkurentsivõime osas sektorites on halvenenud,» kirjeldas Lõhmuste.

«Teadaolevad andmed teise kvartali alguse kohta ei näita veel majandusseisu olulist paranemist. Näiteks tööstus- ja ehitussektori kindlustunne on selle aasta algusega võrreldes isegi pisut halvenenud. Rahandusministeeriumi 2023. aasta kevadprognoosi järgi hakkab majandus taas kasvama selle aasta teises pooles,» võttis ta kokku.