Eesti Pank: majanduslangus oli ootamatult väike

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja Foto: Remo Tõnismäe

Ajaolusid arvestades on 3,2-protsendiline I kvartali majanduslangus isegi üsna tagasihoidlik. Majanduskasvu olulist paranemist võime aastavõrdluses näha  kolmandas kvartalis juhul, kui majandust ei taba uued šokid, tõdeb Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. 

Arvestades seda, kui palju langesid esimeses kvartalis erinevad aktiivsusindeksid, oli 3,2-protsendine majanduslangus isegi üsna tagasihoidlik. Nii tööstuse toodanguindeks kui ka jaemüügiettevõtete käibe mahuindeks vähenesid samal ajal ligi 9 protsenti. Tegevusalade arvestuses on aga näha, et majanduskasvu panustas 1,6 protsendipunkti põllumajandussektor, mille lisandväärtus mullu ootamatult kahanes. Ilma põllumajandussektori kasvuta oleks SKT kahanenud esimeses kvartalis ligi 5 protsenti.

Suure osa tegevusalade lisandväärtus püsivhindades siiski kahanes ja see näitab, et majanduslangus on laiapõhjaline. Languses oli ka viimastel aastatel Eesti majandust vedanud info- ja sidesektori lisandväärtus. Kui mullu pidurdasid majandust kiirelt kasvanud energiahinnad ja Venemaa algatatud sõja survel muutunud tarneahelad, siis nüüdseks on tõenäoliselt suurenenud ka rahapoliitika roll, mis püüab piirata hinnakasvu. Varasemad analüüsid on näidanud, et rahapoliitika mõjutab Eestit lisaks tavapärasele sisenõudluse nõrgenemisele ka ekspordi kaudu – saame osa ka sellest, kui teiste riikide nõudlus kõrgemate intressimäärade tingimustes kannatab.

Vaatamata langusele iseloomustab Eesti majandust siiski endiselt tugev sisemaine hinnasurve, mis seab ohtu edasise kasvuvõime. Kui mullust hinnatõusu seostati peamiselt väliste teguritega, siis esimeses kvartalis kallinesid nii eksportkaubad kui ka sisetarbimine rohkem kui import. See näitabki, et hinnatõusu taga on nüüd peamiselt sisetegurid.

Energiasektor oli üks suuremaid sisemajanduse kogutoodangu kasvu mõjutajaid. Langust sellel tegevusalal selgitab osaliselt energia kokkuhoid talvel, kuid üldine energia odavnemine mängib ka rolli. Energia odavnemine tähendab ühtlasi ka kohaliku energiasektori konkurentsivõime nõrgenemist, kuna põlevkivielektri tootmise kasumlikkus on seotud gaasi hinnaga. Esimeses kvartalis vähenesid Eestis elektritootmine ja eksport enam kui elektritarbimine.

Kuigi välisriikide prognoosid ootavad üldjoontes väliskeskkonna järkjärgulist tugevnemist ja see peaks aitama kasvule ka Eesti ekspordi, on ettevõtete ootused vähemalt lähikuude suhtes siiski pigem pessimistlikud. Arvestades seda, et tööstussektoris leidis kuises võrdluses suurim langus aset mullu suvel, võiksime näha majanduskasvu olulist paranemist aastavõrdluses kolmandas kvartalis juhul, kui majandust ei taba uued šokid.