Isamaa erakonna suurrahastajana tuntud ärimees Parvel Pruunsild pani oma jõukusele aluse pandimajaäriga, millest tänaseks on välja kasvanud üle miljardi eurose laenumahuga pank.
Kust pärineb suurärimees Parvel Pruunsilla jõukus? (4)
1992. aasta sügis. Pruunsild on kõigest 23-aastane, kui asutab koos oma Sakala korporatsioonikaaslaste Vahur Volli ja Marek Kernaga pandimaja Liivimaa Lombard. Pandimajaäri aetakse vaid mõni kuu, seejärel tehakse moodsas keeles pivot ning võetakse suund kinnisvara tagatisel laenude väljastamisele. Laenuintressid on ajastule omaselt mõistagi krõbedad ning äri kasvab mühinal. 1994. aastal lõpetab Pruunsild Tartu Ülikoolis rahanduse ja panganduse eriala ning ostab koos Volliga Kerna ettevõttest välja — laenukontori omanikeringis jätkatakse kahekesi.
1997. aastaks on Pruunsilla ja Volli «pandimaja» varade maht kerkinud 35 miljoni kroonini ning majandusaasta lõpetatud 1,4 miljoni krooni suuruse kasumiga. Ette võetakse nimevahetus ning Liivimaa Lombardist saab Balti Investeeringute Grupp (BIG).
«Nimevahetuse põhjustas asjaolu, et ettevõtte senine nimi, mis viitas otseselt pandimajale, oli tegevusele muutunud segavaks,» jagas BIGi toonane juhatuse esimees Pruunsild meediale selgitusi.
Kuigi BIG oli juba toona Eesti suurim pangaväline kinnisvara tagatisel laenude väljastaja, läks pangalitsentsi saamiseks veel omajagu aega. 2005. aastal – kui ettevõtte üle poole miljardi suurune bilansimaht ning 60 miljoni kroonine aastakasum enam kuidagi väikest laenukontorit ei kirjelda – saadakse lõpuks kätte ka pangalitsents.
Paar aastat hiljem saabub aga masu ning nii nagu finantssektoris üldiselt, muutub olukord keeruliseks ka Bigbanki jaoks. 2009. aastal koondatakse üle 100 inimese, suletakse 17 kontorit ning laenude allahindlusi tehakse raamatupidamises koguni 200 miljoni krooni ulatuses. Avalikkuse tähelepanu pälvib Bigbank seejuures oma ulmeliselt kõrge hoiuseintressiga, mis näiteks kaheaastase kroonihoiuse puhul oli üheksa protsenti.
Keerulised ajad elatakse aga üle: Bigbanki kiire kasv saab hoo taas sisse ning järgmine kümnend möödub ilma suuremate tagasilöökideta. Kui 2009. aastal oli Pruunsilla panganduskontserni varade maht 2,8 miljardit krooni ehk umbes 180 miljonit eurot, siis 2022. aasta lõpus vaatab raamatupidamisest vastu juba pea 10 korda suurem summa, 1,646 miljardit.
Suured mahud toodavad ka suurt raha. 2022. majandusaasta seisuga oli Bigbankil jaotamata kasumit 201,2 miljonit eurot, millest Pruunsillale maksti mullu dividendideks välja kolm miljonit.
Äripäev hindas oma viimases rikaste edetabelis Pruunsilla varade väärtuseks 150,3 miljonit eurot, millega ta jagab koos äriparnter Vahur Volliga 26.–27. kohta.
Viimase viie aasta jooksul on Pruunsillalt Isamaa erakonna kaukasse laekunud veidi üle miljoni euro, mis teeb temast ülekaalukalt erakonna suurima annetaja.